Luksusvilla Hispaanias, kahtlane Excel ja kadunud arved: need võivad olla idufirmade punased lipud
- Tairi Tuulik
Finantsekspert ja investor Paavo Siimann, http://Klaar.me finantskontroller Mari-Liis Kikas ja http://Klaar.me tegevjuht Liis Laanesaar annavad nõu, kuidas idufirma investorina ära tunda läbikukkumisele viitavaid ohu märke.Foto: Edmond Mäll
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
„Üks idufirma asutaja rentis 15 000eurose kuutasuga villa soojale maale ja lubas, et kohe varsti kolitakse äri sinna. Tegelikult koliti sinna asutaja pere ja sõbrad,“ rääkis raamatupidamise ja finantsjuhtimise teenust pakkuva ettevõtte http://Klaar.me tegevjuht Liis Laanesaar Euroopa Äriinglite Võrgustiku (EBAN) aastakongressi töötoas ühest äärmuslikust, aga päriselust võetud juhtumist.
Finantsidele ei pöörata tähelepanu
Kui investorite raha eest ostetud luksusautod, tutikad mobiiltelefonid ja hinnalised korterid võib julgelt nimetada pahatahtlikuks raiskamiseks, siis spetsialistide kinnitusel tuleb idufirmades sagedamini ette finantsalaste kompetentside puudumist ja ükskõiksust.
„Meil oli juhus, kus klient tasus tarnijale ettemaksuna 50 000 eurot, aga toodet ei laekunud kunagi. Kuna kliendil puudus arvetest ülevaade, läks raha lihtsalt raisku. See on suur summa, eriti alustava idufirma jaoks,“ tõi oma kogemusest näite http://Klaar.me finantskontroller Mari-Liis Kikas.
Mis põhjusel siis idufirmade raamatupidamine ja finantsjuhtimine paigast ära on? Kikase sõnul näevad nad tihti, et alustavate start-up’ide meeskondades on head spetsialistid näiteks IT või müügi alal, kuid keegi neist pole varem juhtinud isegi väikeseid eelarveid. „Mis paraku tähendab, et nad ei näe suurt pilti ega pruugigi tahta seda näha, sest nende roll on keskenduda detailidele,“ rääkis Kikas. Tulemuseks on laialivalgunud finantsprotsessid, mis ei sobi kokku ettevõtte ärimudeliga.
Tema sõnul võetakse finantsjuhtimises arvesse sisendeid kõigist ettevõtte tegevustest – müügist, kuludest, palgamaksetest jne. Seda kõike koondades on palju lihtsam luua strateegiat ja määrata ära, millal on näiteks tarvis kaasata uusi investeeringuid. „Juhtinvestorina peaks samuti juhtima meeskonna tähelepanu sellele, et seda kompetentsi on ettevõttesse vaja – kas siis osta teenus sisse või palgata spetsialist,“ rääkis Kikas.
Iduettevõtete kategooriad finantskirjaoskuse järgi:
Piisava finantsteadlikkusega ettevõtted, millel on toimiv finantsjuhtimine ja arusaam, et nad on nn pikaajalises mängus
Vähese finantsteadlikkusega ettevõtted, kes arvavad, et neil on toimiv finantsjuhtimine, kuid tegelikkuses saaks see olla palju parem
Piisava finantsteadlikkusega, kuid mittetoimiva finantsjuhtimisega ettevõtted, kus investoritelt saadud raha kasutatakse kergekäeliselt, sealhulgas isiklike kulutuste katmiseks
Vähese finantsteadlikkusega ettevõtted, kes peavad finantside juhtimist väheoluliseks ja ehitavad ettevõtet pigem asjaarmastaja tasemel.
Allikas: Paavo Siimann
Kliendid ei maksa, arveid ei jälgita
Enam kui 30 idufirmas investeeringuid omava investori ja finantsanalüüsi õppejõu Paavo Siimanni sõnul võib punased finantslipud üldiselt jaotada kaheks: finantside juhtimise või finantsfunktsiooni toimimisega seotud probleemid. „Iduettevõtte finantside juhtimine hõlmab peamiselt raha liikumise haldamist. Üks suurimaid punaseid lippe on, kui selgub, et kliendid pole valmis maksma ettevõtte teenuste eest nii palju, kui esialgu loodeti, või kui ei leita piisavalt kiiresti maksvaid kliente,“ tõi Siimann näiteks.
Teiseks punaseks lipuks on Siimanni sõnul mittetoimiv finantsfunktsioon, kus näiteks müügiarvete esitamine ei toimi, laekumisi ei jälgita, tarnijatele tehakse ettemakseid ilma teenuste vastuvõtmise jälgimiseta, maksude arvestuses on vead jne. „Ajal, mil kapitali kaasamine oli lihtsam, esines osas iduettevõtetes ka raha raiskamist äriliselt mittevajalikele tegevustele, ja hiljem on isegi selgunud, et mõned asutajad on kasutanud kaasatud kapitali oma autopargi uuendamiseks või kinnisvaraportfelli laiendamiseks,“ juhtis Siimann tähelepanu asutajate võimalikule pahatahtlikkusele.
Korras raamatupidamine aitab ka finantsplaneerimist
Siimanni sõnul on ta idufirmades kohanud nii puudulikku rahakäibe juhtimist, vigaseid finantsaruandeid kui ka seda, et ei jälgita arveid ja laekumisi. „Mõni asutaja ei suuda korrektselt prognoosida ja juhtida ettevõtte sissetulekuid ja väljaminekuid, mistõttu satutakse rahalistesse raskustesse liiga ootamatult,“ rääkis investor rahakäibe juhtimisest.
„Olen kohanud ka olukordi, kus tulud ja kulud on kajastatud valedes perioodides, mis moonutab ettevõtte tegelikku finantstulemust ja raskendab õigeaegsete otsuste tegemist,“ tõi investor näite segasest aruandlusest.
Nii Laanesaare kui Kikase sõnul on oluline roll raamatupidamistarkvara valikul ja selle ühendamisel teiste ettevõttes kasutatavate tarkvaradega. Seda tuleks naiste kinnitusel planeerida juba enne tegevusega alustamist, mitte hiljem, mil numbrite tagantjärele korrastamisele kulub tohutult aega ja raha. Seega võiks näiteks Excelist juba kohe loobuda.
„Kui see paigas ei ole, siis tõenäoliselt liigub meeskond kinnisilmi ja tegutseb kõhutunde ajel. Oleme näinud, et kui idufirmal on mingilgi kujul finantsjuhtimise oskused, siis paneb see aluse ka edukamale tulevikule,“ rääkis Kikas ja rõhutas, et raamatupidamist ei tehta mitte üksnes kohustuslike nõuete täitmiseks, vaid sealt tuleb väga palju olulist informatsiooni, mida kasutada finantsplaneerimises.
Tänapäevane raamatupidamine ja finantsjuhtimine tähendavad finantsspetsialistide sõnul ka automatiseerimist, mis omakorda aitab hoida kokku väärtuslikku aega ja pühendada see hoopis idufirma kasvule.
Investoritel on õigus ja suisa kohustus küsida idufirmalt iga kuu aruandlust ning sellist huvi ei maksa häbeneda.
Mari-Liis Kikas ja Liis Laanesaar
Investoril on õigus olla detailidega kursis
Kui investorid rahulduvad sageli vaid aeg-ajalt esitatavate näitajatega, siis Laanesaare ja Kikase kinnitusel on neil õigus ja suisa kohustus küsida idufirmalt iga kuu aruandlust ning sellist huvi ei maksa häbeneda. Laanesaare sõnul võimaldab kaasaegne jooksev raamatupidamine juhtkonnal lihtsa vaevaga aruandeid koostada ja see hoiab ära ka kiusatuse investorite jaoks numbreid ilusamaks muuta või ebamõistlikke kulusid peita.
Siimann on enda sõnul osalenud sündikaadi taustauuringute aruteludes, et otsustada, kas investeerida mõnda iduettevõttesse või mitte. Mitmel korral on investeering jäänud tegemata, kuna iduettevõte ei suuda esitada finantsaruandeid piisavalt kiiresti. Mis viitab investori kinnitusel sellele, et neil puudub jooksev ülevaade finantsseisust ja nad jälgivad vaid pangakonto seisu. „Samuti on probleemiks vigased finantsaruanded, näiteks tulude või kulude kajastamine valedes perioodides või bilansinäitajate ebatäpsused. Punaseks lipuks on ka see, kui asutaja ei suuda oma numbreid arusaadavalt selgitada,“ rääkis Siimann.
Milliseid numbreid küsida?
Siimanni kinnitusel on idufirmade investoritel oluline küsida nii rahalisi kui ka mitterahalisi näitajaid, et saada terviklik ülevaade ettevõtte finantsseisundist ja tulevikupotentsiaalist. Rahalistest näitajatest soovitab investor jälgida müügitulu kasvutrende nii kuu kui ka jooksva aasta lõikes, korduvaid kuiseid ja aastaseid müügitulusid (MRR, ARR), põhitegevuse puhasrahakäivet ning üldist raha kulutamise määra (burn rate). Mitterahalised näitajad sõltuvad tema sõnul rohkem ettevõtte tegevusalast, kuid enamlevinud on kliendibaasi muutused, klientide aktiivsus, klientide rahulolu, klientide omandamise kulu (CAC) ja kliendi eluea oodatav väärtus (LTV).
„Hindan alati idufirmasid, kes lisavad raportitesse ka näitajaid, mis puudutavad tiimi toimimist ja rahulolu. Ka soovitan uurida, millist raamatupidamise teenuse pakkujat nad kasutavad ning milline on selle pakkuja varasem kogemus iduettevõtete finantsarvestuse spetsiifikaga,“ kinnitas investor.
Ole ühenduses nii investorite kui asutajatega
Juhtinvestori jaoks on eriti oluline juba investeeringu tegemisel planeerida sealt väljumist ehk exit’it. „Kui idufirmal on finantsprotsessid automatiseeritud, on exit’it oluliselt parem planeerida, sest ajaloo põhjal on võimalik prognoosida tulevikku,“ rääkis Laanesaar. Lõpus võib olla juba liiga hilja. „Kui punased lipud tõusevad ja protsessid pole sujuvad, siis tuleb juba varakult sellele tähelepanu juhtida. Tugevad protsessid panevad aluse ka edukale exit’ile ja siis saab mõlemapoolselt paremini läbirääkimisi pidada.“
Ka Kikase sõnul tuleb kasuks pidev teiste investoritega suhtlemine ja idufirma asutajatega ühenduses olemine. „Halb juhus on ka see, kui asutajad ei suhtle investoritega. Nad ei pruugi ise olla täpselt kursis, kui hea või halb nende käekäik on. Investori raha on aga mängus ja tema peab olema kogu aeg kursis, kuidas ettevõttel, tootel või teenusel täpselt läheb,“ märkis Kikas.
„Mida nõudlikum sa juhtinvestorina oled enne investeeringut, seda õnnestunum on exit’i faas!“ kinnitas ka pikaaegse investeerimiskogemusega Siimann.
Märka investorina idufirma punaseid lippe:
· Ideefaasis oleva idufirma puhul kontrolli, kas meeskonnas on olemas finantsjuhtimise kompetents või kas ostetakse kvaliteetset teenust sisse.
· Teenuse sisseostmise puhul uuri, millist raamatupidamise teenuse pakkujat idufirma kasutab ning milline on selle pakkuja varasem kogemus iduettevõtete finantsarvestuse spetsiifikaga.
· Küsi asutajatelt, kas raamatupidamise protsessid on automatiseeritud, millist tarkvara kasutatakse ja kas see ühildub teiste ettevõttes kasutatavate tarkvaraprogrammidega.
· Hoia end kursis toote/teenuse käekäiguga – kas selle hind on õige, kas kulud on kontrolli all. See aitab vältida hilisemaid suuremaid üllatusi, kui satutakse makseraskustesse vm.
· Küsi asutajatelt iga kuu näha jooksvat aruandlust ja põhjalikke raporteid – jälgi, et andmed poleks seal mitmekuise viitega, ei tehtaks ebamõistlikke kulusid, ei ilustataks tegelikke näitajaid vms.
· Jälgi, et finantsaruanded poleks vigased, näiteks tulude või kulude kajastamine valedes perioodides või bilansinäitajate ebatäpsused. Punaseks lipuks on ka see, kui asutaja ei suuda oma numbreid arusaadavalt selgitada.
· Suhtle ja vaheta pidevalt infot teiste investoritega. Samuti suhtle idufirma asutajatega, et nad ei jääks üksi ja omapead.
Allikad: Investor ja finantsanalüüsi õppejõud Paavo Siimann, http://Klaar.me tegevjuht Liis Laanesaar ja finantskontroller Mari-Liis Kikas
Euroopa äriinglite võrgustiku (EBAN) aastakongress toimus Tallinnas 20.–22. mail ja tõi Eestisse üle 500 mõjuka investori, ettevõtja ja tehnoloogiaeksperdi kõikjalt maailmast. Üritusel keskenduti riskiinvesteeringute praegusele seisule ning tehnoloogilise uuenduse ja julgeoleku teemadele. Oluliste aruteluteemade hulgas olid küberturvalisus ja geopoliitika. Kongressil esinesid teiste seas president Kersti Kaljulaid, kogenud julgeolekuekspert Rainer Saks, riskikapitalifondi Superangel investor Kaari Kink ja Tehnopol Startup Inkubaatori ja NATO DIANA Eesti kiirendi juht Kadri Tammai. Üks peaesinejaid oli Šveitsi globaalse haardega investor ja riskikapitalist Ivo Ronner, kes on raha paigutanud ka mitmesse Eesti idufirmasse, näiteks Starshipi, Jobbaticali ja Alpha3Dsse.
Allikas: