Two theses supervised by lecturers of the Department of Business Administration awarded Ülo Pärnitsa scholarship in Ülemiste City
Juba seitsmes kord jagati Ülemiste Citys Ülo Pärnitsa nimelisi stipendiume. Seekord olid pärjatud teemadeks ESG rakendamine personalijuhtimises, ringpakendite rakendamine, innovatsioonilinnakute kogukondlikkus ja liikuma kutsuv trepidisain.
Stipendiumikomisjoni juhtinud Mainor ASi nõukogu esimehe Guido Pärnitsa sõnul olid kõik esitatud tööd kõrgel tasemel ning väärtuslikud Ülemiste linnaku arendamisel. „Üha enam valmistab heameelt üliõpilaste loomingulisus ja uuendusmeelsus ning valminud tööde rakenduslikkus. Meil on suurepärane võimalus linnaku arendamisel üliõpilaste ettepanekuid ja lahendusi kasutada,“ lisas ta.
Ärikorralduse instituudi õppejõudude juhendatud töödest said auhinna:
„ESG praktikate integreerimine personalipoliitikatesse jätkusuutliku töökeskkonna arendamiseks Ülemiste City ettevõtete näitel“, autor Carol Randlepp, TalTech (magistrant), Juhendajad Marianne Kallaste, Merle Ojasoo
Töö eesmärk on uurida ESG praktikate rakendamise võimalusi Ülemiste City ettevõtetes ja nende seost personalipoliitikaga, et toetada jätkusuutlikku töökeskkonda. Eesmärgi saavutamiseks analüüsiti olemasolevat kirjandust, hinnati praktikate elluviimist Ülemiste City ettevõtetes ja viidi läbi kuus intervjuud erinevatel ametipositsioonidel olevate isikutega, kes tegelevad ESG praktikatega. Intervjuud näitasid, et kuigi ettevõtetel on ESG rakendamine fookuses, on strateegia ja mõõdikud veel puudulikud või arendamisel. Uuringus osalesid erineva suuruse ja taustaga ettevõtted, mis tõestasid, et ESG praktikate rakendamine on oluline kõigile, olenemata ettevõtte suurusest või taustast. Intervjuude tulemused näitasid, et Ülemiste City ettevõtetes on häid ESG praktikaid, kuid teadlikkus on veel madal. Positiivsete tähelepanekute kõrval toodi välja ka väljakutsed, mis on seotud Eesti kontekstiga.
“Linnakute ja seal tegutsevate toitlustusettevõtete motivatsioonitegurid ringpakendite kasutamisel”, Liisi Siil, TalTech (magistrant), juhendaja Ulrika Hurt
Magistritöö uurimisprobleemiks on, et Eestis puudub ühtne ringpakendi süsteem linnakutes, mille efektiivseks rakendamiseks on vaja mõista osapoolte motivatsiooni. Eesmärk on selgitada välja linnakute ja toitlustusettevõtete motivatsioonitegurid ringpakendi kasutamisel ning teha parendusettepanekud toitlustusettevõtetele, linnakutele, ringpakendi teenusepakkujatele ja riigile. Uuring näitas, et linnakute motivatsioon on seotud sisemise ja integreeritud motivatsiooniga, samas kui toitlustusettevõtete üleminekut ringpakendile mõjutab tugevalt väline motivatsioon linnakute poolt. Mõlemad osapooled jagavad sarnaseid eesmärke ja väärtusi, keskendudes keskkonnamõju vähendamisele. Riigile esitati enim ettepanekuid, rõhutades riigi toetuse olulisust ringpakendite laiemal kasutamisel. Autor esitas ettepanekud ringpakendi tõhusamaks rakendamiseks jätkusuutlikuma ühiskonna loomiseks.
Kokku premeeriti nelja tööd 9000 euro ulatuses, stipendiumi andsid välja Ülemiste City arendajad Mainor Ülemiste, Mainor AS ja Kristosten OÜ. Järgmine Ülo Pärnitsa stipendiumifondi konkurss kuulutatakse välja septembris.
For the seventh time, the Ülo Pärnitsa scholarships were awarded in Ülemiste City. This time, the themes were ESG in human resource management, circular packaging, community spirit in city business complexes and staircase design that encourages movement.
According to Guido Pärnits, Chairman of the Board of Mainor AS, who chaired the scholarship committee, all the works submitted were of a high standard and valuable for the development of the Ülemiste district. "We are increasingly pleased with the creativity and innovative spirit of the students and the applicability of their work. It is a great opportunity for us to use the students' proposals and solutions in the development of the district," he added.
The prize was awarded to the follwong theses supervised by the lecturers of the Department of Business Administration:
"Integrating ESG practices into human resource policies for the development of a sustainable work environment using the example of Ülemiste City companies", author Carol Randlepp, TalTech (master's student), Supervisors Marianne Kallaste, Merle Ojasoo
The aim of the thesis is to explore the possibilities of implementing ESG practices in Ülemiste City companies and their relation to human resource policies to support a sustainable work environment. In order to achieve the objective, the existing literature was analysed, the implementation of ESG practices in Ülemiste City companies was assessed and six interviews were conducted with people in different positions involved in ESG practices. The interviews revealed that, although ESG implementation is a focus for companies, the strategy and metrics are still missing or under development. The survey included companies of different sizes and backgrounds, proving that the implementation of ESG practices is important for everyone, regardless of company size or background. The results of the interviews showed that there are good ESG practices in Ülemiste City companies, but awareness is still low. In addition to the positive observations, challenges related to the Estonian context were identified.
"Motivational factors of city business complex’ catering companies and their catering facilities in using reusable packaging", Liisi Siil, TalTech (master's student), supervisor Ulrika Hurt
The research problem of the master's thesis is that there is no uniform recycling system in the city business complexes Estonia, which requires an understanding of the motivation of the parties involved. The aim is to identify the motivational factors for the use of circular packaging in the city business complexes and catering companies and to make suggestions for improvement to catering companies, city business complexes, circular packaging service providers and the state. The study showed that the motivation of the city business complexes is related to intrinsic and integrated motivation, while the transition to the use of the circular packaging by the catering industry is strongly influenced by extrinsic motivation on the part of the municipality. Both parties share similar goals and values, with a focus on reducing environmental impacts. The state was the most frequently suggested actor, stressing the importance of public support for the wider use of reusable packaging. The author put forward proposals for more effective use of packaging to create a more sustainable society.
In total, four entries were rewarded with a total of €9,000, provided by Ülemiste City developers Mainor Ülemiste, Mainor AS and Kristosten OÜ. The next Ülo Pärnitsa Scholarship Fund competition will be announced in September.
Finantsekspert ja investor Paavo Siimann, http://Klaar.me finantskontroller Mari-Liis Kikas ja http://Klaar.me tegevjuht Liis Laanesaar annavad nõu, kuidas idufirma investorina ära tunda läbikukkumisele viitavaid ohu märke.Foto: Edmond Mäll
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
„Üks idufirma asutaja rentis 15 000eurose kuutasuga villa soojale maale ja lubas, et kohe varsti kolitakse äri sinna. Tegelikult koliti sinna asutaja pere ja sõbrad,“ rääkis raamatupidamise ja finantsjuhtimise teenust pakkuva ettevõtte http://Klaar.me tegevjuht Liis Laanesaar Euroopa Äriinglite Võrgustiku (EBAN) aastakongressi töötoas ühest äärmuslikust, aga päriselust võetud juhtumist.
Finantsidele ei pöörata tähelepanu
Kui investorite raha eest ostetud luksusautod, tutikad mobiiltelefonid ja hinnalised korterid võib julgelt nimetada pahatahtlikuks raiskamiseks, siis spetsialistide kinnitusel tuleb idufirmades sagedamini ette finantsalaste kompetentside puudumist ja ükskõiksust.
„Meil oli juhus, kus klient tasus tarnijale ettemaksuna 50 000 eurot, aga toodet ei laekunud kunagi. Kuna kliendil puudus arvetest ülevaade, läks raha lihtsalt raisku. See on suur summa, eriti alustava idufirma jaoks,“ tõi oma kogemusest näite http://Klaar.me finantskontroller Mari-Liis Kikas.
Mis põhjusel siis idufirmade raamatupidamine ja finantsjuhtimine paigast ära on? Kikase sõnul näevad nad tihti, et alustavate start-up’ide meeskondades on head spetsialistid näiteks IT või müügi alal, kuid keegi neist pole varem juhtinud isegi väikeseid eelarveid. „Mis paraku tähendab, et nad ei näe suurt pilti ega pruugigi tahta seda näha, sest nende roll on keskenduda detailidele,“ rääkis Kikas. Tulemuseks on laialivalgunud finantsprotsessid, mis ei sobi kokku ettevõtte ärimudeliga.
Tema sõnul võetakse finantsjuhtimises arvesse sisendeid kõigist ettevõtte tegevustest – müügist, kuludest, palgamaksetest jne. Seda kõike koondades on palju lihtsam luua strateegiat ja määrata ära, millal on näiteks tarvis kaasata uusi investeeringuid. „Juhtinvestorina peaks samuti juhtima meeskonna tähelepanu sellele, et seda kompetentsi on ettevõttesse vaja – kas siis osta teenus sisse või palgata spetsialist,“ rääkis Kikas.
Iduettevõtete kategooriad finantskirjaoskuse järgi:
Piisava finantsteadlikkusega ettevõtted, millel on toimiv finantsjuhtimine ja arusaam, et nad on nn pikaajalises mängus
Vähese finantsteadlikkusega ettevõtted, kes arvavad, et neil on toimiv finantsjuhtimine, kuid tegelikkuses saaks see olla palju parem
Piisava finantsteadlikkusega, kuid mittetoimiva finantsjuhtimisega ettevõtted, kus investoritelt saadud raha kasutatakse kergekäeliselt, sealhulgas isiklike kulutuste katmiseks
Vähese finantsteadlikkusega ettevõtted, kes peavad finantside juhtimist väheoluliseks ja ehitavad ettevõtet pigem asjaarmastaja tasemel.
Allikas: Paavo Siimann
Kliendid ei maksa, arveid ei jälgita
Enam kui 30 idufirmas investeeringuid omava investori ja finantsanalüüsi õppejõu Paavo Siimanni sõnul võib punased finantslipud üldiselt jaotada kaheks: finantside juhtimise või finantsfunktsiooni toimimisega seotud probleemid. „Iduettevõtte finantside juhtimine hõlmab peamiselt raha liikumise haldamist. Üks suurimaid punaseid lippe on, kui selgub, et kliendid pole valmis maksma ettevõtte teenuste eest nii palju, kui esialgu loodeti, või kui ei leita piisavalt kiiresti maksvaid kliente,“ tõi Siimann näiteks.
Teiseks punaseks lipuks on Siimanni sõnul mittetoimiv finantsfunktsioon, kus näiteks müügiarvete esitamine ei toimi, laekumisi ei jälgita, tarnijatele tehakse ettemakseid ilma teenuste vastuvõtmise jälgimiseta, maksude arvestuses on vead jne. „Ajal, mil kapitali kaasamine oli lihtsam, esines osas iduettevõtetes ka raha raiskamist äriliselt mittevajalikele tegevustele, ja hiljem on isegi selgunud, et mõned asutajad on kasutanud kaasatud kapitali oma autopargi uuendamiseks või kinnisvaraportfelli laiendamiseks,“ juhtis Siimann tähelepanu asutajate võimalikule pahatahtlikkusele.
Korras raamatupidamine aitab ka finantsplaneerimist
Siimanni sõnul on ta idufirmades kohanud nii puudulikku rahakäibe juhtimist, vigaseid finantsaruandeid kui ka seda, et ei jälgita arveid ja laekumisi. „Mõni asutaja ei suuda korrektselt prognoosida ja juhtida ettevõtte sissetulekuid ja väljaminekuid, mistõttu satutakse rahalistesse raskustesse liiga ootamatult,“ rääkis investor rahakäibe juhtimisest.
„Olen kohanud ka olukordi, kus tulud ja kulud on kajastatud valedes perioodides, mis moonutab ettevõtte tegelikku finantstulemust ja raskendab õigeaegsete otsuste tegemist,“ tõi investor näite segasest aruandlusest.
Nii Laanesaare kui Kikase sõnul on oluline roll raamatupidamistarkvara valikul ja selle ühendamisel teiste ettevõttes kasutatavate tarkvaradega. Seda tuleks naiste kinnitusel planeerida juba enne tegevusega alustamist, mitte hiljem, mil numbrite tagantjärele korrastamisele kulub tohutult aega ja raha. Seega võiks näiteks Excelist juba kohe loobuda.
„Kui see paigas ei ole, siis tõenäoliselt liigub meeskond kinnisilmi ja tegutseb kõhutunde ajel. Oleme näinud, et kui idufirmal on mingilgi kujul finantsjuhtimise oskused, siis paneb see aluse ka edukamale tulevikule,“ rääkis Kikas ja rõhutas, et raamatupidamist ei tehta mitte üksnes kohustuslike nõuete täitmiseks, vaid sealt tuleb väga palju olulist informatsiooni, mida kasutada finantsplaneerimises.
Tänapäevane raamatupidamine ja finantsjuhtimine tähendavad finantsspetsialistide sõnul ka automatiseerimist, mis omakorda aitab hoida kokku väärtuslikku aega ja pühendada see hoopis idufirma kasvule.
Investoritel on õigus ja suisa kohustus küsida idufirmalt iga kuu aruandlust ning sellist huvi ei maksa häbeneda.
Mari-Liis Kikas ja Liis Laanesaar
Investoril on õigus olla detailidega kursis
Kui investorid rahulduvad sageli vaid aeg-ajalt esitatavate näitajatega, siis Laanesaare ja Kikase kinnitusel on neil õigus ja suisa kohustus küsida idufirmalt iga kuu aruandlust ning sellist huvi ei maksa häbeneda. Laanesaare sõnul võimaldab kaasaegne jooksev raamatupidamine juhtkonnal lihtsa vaevaga aruandeid koostada ja see hoiab ära ka kiusatuse investorite jaoks numbreid ilusamaks muuta või ebamõistlikke kulusid peita.
Siimann on enda sõnul osalenud sündikaadi taustauuringute aruteludes, et otsustada, kas investeerida mõnda iduettevõttesse või mitte. Mitmel korral on investeering jäänud tegemata, kuna iduettevõte ei suuda esitada finantsaruandeid piisavalt kiiresti. Mis viitab investori kinnitusel sellele, et neil puudub jooksev ülevaade finantsseisust ja nad jälgivad vaid pangakonto seisu. „Samuti on probleemiks vigased finantsaruanded, näiteks tulude või kulude kajastamine valedes perioodides või bilansinäitajate ebatäpsused. Punaseks lipuks on ka see, kui asutaja ei suuda oma numbreid arusaadavalt selgitada,“ rääkis Siimann.
Milliseid numbreid küsida?
Siimanni kinnitusel on idufirmade investoritel oluline küsida nii rahalisi kui ka mitterahalisi näitajaid, et saada terviklik ülevaade ettevõtte finantsseisundist ja tulevikupotentsiaalist. Rahalistest näitajatest soovitab investor jälgida müügitulu kasvutrende nii kuu kui ka jooksva aasta lõikes, korduvaid kuiseid ja aastaseid müügitulusid (MRR, ARR), põhitegevuse puhasrahakäivet ning üldist raha kulutamise määra (burn rate). Mitterahalised näitajad sõltuvad tema sõnul rohkem ettevõtte tegevusalast, kuid enamlevinud on kliendibaasi muutused, klientide aktiivsus, klientide rahulolu, klientide omandamise kulu (CAC) ja kliendi eluea oodatav väärtus (LTV).
„Hindan alati idufirmasid, kes lisavad raportitesse ka näitajaid, mis puudutavad tiimi toimimist ja rahulolu. Ka soovitan uurida, millist raamatupidamise teenuse pakkujat nad kasutavad ning milline on selle pakkuja varasem kogemus iduettevõtete finantsarvestuse spetsiifikaga,“ kinnitas investor.
Ole ühenduses nii investorite kui asutajatega
Juhtinvestori jaoks on eriti oluline juba investeeringu tegemisel planeerida sealt väljumist ehk exit’it. „Kui idufirmal on finantsprotsessid automatiseeritud, on exit’it oluliselt parem planeerida, sest ajaloo põhjal on võimalik prognoosida tulevikku,“ rääkis Laanesaar. Lõpus võib olla juba liiga hilja. „Kui punased lipud tõusevad ja protsessid pole sujuvad, siis tuleb juba varakult sellele tähelepanu juhtida. Tugevad protsessid panevad aluse ka edukale exit’ile ja siis saab mõlemapoolselt paremini läbirääkimisi pidada.“
Ka Kikase sõnul tuleb kasuks pidev teiste investoritega suhtlemine ja idufirma asutajatega ühenduses olemine. „Halb juhus on ka see, kui asutajad ei suhtle investoritega. Nad ei pruugi ise olla täpselt kursis, kui hea või halb nende käekäik on. Investori raha on aga mängus ja tema peab olema kogu aeg kursis, kuidas ettevõttel, tootel või teenusel täpselt läheb,“ märkis Kikas.
„Mida nõudlikum sa juhtinvestorina oled enne investeeringut, seda õnnestunum on exit’i faas!“ kinnitas ka pikaaegse investeerimiskogemusega Siimann.
Märka investorina idufirma punaseid lippe:
· Ideefaasis oleva idufirma puhul kontrolli, kas meeskonnas on olemas finantsjuhtimise kompetents või kas ostetakse kvaliteetset teenust sisse.
· Teenuse sisseostmise puhul uuri, millist raamatupidamise teenuse pakkujat idufirma kasutab ning milline on selle pakkuja varasem kogemus iduettevõtete finantsarvestuse spetsiifikaga.
· Küsi asutajatelt, kas raamatupidamise protsessid on automatiseeritud, millist tarkvara kasutatakse ja kas see ühildub teiste ettevõttes kasutatavate tarkvaraprogrammidega.
· Hoia end kursis toote/teenuse käekäiguga – kas selle hind on õige, kas kulud on kontrolli all. See aitab vältida hilisemaid suuremaid üllatusi, kui satutakse makseraskustesse vm.
· Küsi asutajatelt iga kuu näha jooksvat aruandlust ja põhjalikke raporteid – jälgi, et andmed poleks seal mitmekuise viitega, ei tehtaks ebamõistlikke kulusid, ei ilustataks tegelikke näitajaid vms.
· Jälgi, et finantsaruanded poleks vigased, näiteks tulude või kulude kajastamine valedes perioodides või bilansinäitajate ebatäpsused. Punaseks lipuks on ka see, kui asutaja ei suuda oma numbreid arusaadavalt selgitada.
· Suhtle ja vaheta pidevalt infot teiste investoritega. Samuti suhtle idufirma asutajatega, et nad ei jääks üksi ja omapead.
Allikad: Investor ja finantsanalüüsi õppejõud Paavo Siimann, http://Klaar.me tegevjuht Liis Laanesaar ja finantskontroller Mari-Liis Kikas
Euroopa äriinglite võrgustiku (EBAN) aastakongress toimus Tallinnas 20.–22. mail ja tõi Eestisse üle 500 mõjuka investori, ettevõtja ja tehnoloogiaeksperdi kõikjalt maailmast. Üritusel keskenduti riskiinvesteeringute praegusele seisule ning tehnoloogilise uuenduse ja julgeoleku teemadele. Oluliste aruteluteemade hulgas olid küberturvalisus ja geopoliitika. Kongressil esinesid teiste seas president Kersti Kaljulaid, kogenud julgeolekuekspert Rainer Saks, riskikapitalifondi Superangel investor Kaari Kink ja Tehnopol Startup Inkubaatori ja NATO DIANA Eesti kiirendi juht Kadri Tammai. Üks peaesinejaid oli Šveitsi globaalse haardega investor ja riskikapitalist Ivo Ronner, kes on raha paigutanud ka mitmesse Eesti idufirmasse, näiteks Starshipi, Jobbaticali ja Alpha3Dsse.
Allikas:
Baltic-German Project Inspires Young Researchers to Publish on Sustainable Transformation
|
|
|
|
|
|
|
Junior Researcher LAB on Digital and Sustainable Transformation projekt toob kokku tuntud Saksa ja Eesti institutsioonid ning teadlased, et arutada noorte teadlastega (doktorandid, nooremteadurid ja järeldoktorandid) tuleviku teadusuuringute ja vahetusvõimaluste üle. Kahe riigi vahelise arutelu eesmärk on ühiselt avaldada raamat.
Projekti koordinaatorid, Wolfgang Gerstlberger ja Gunnar Prause, rõhutasid: "Kestev säästev ümberkujundamine muudab majandust ja on seotud mitmete digitaalsete ja säästvate väljakutsetega. Noorte teadlaste interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise koostöö edendamiseks on projekti eesmärk uurida väljakutseid ja sellega seotud teemasid nii kontseptuaalsete kui ka empiiriliste artiklite vormis, tuues esile poliitilisi ja juhtimisalaseid soovitusi. 2024. aasta lõpus näeme, mis sellest välja tuleb."
7. juunil 2024 toimunud labor tõi TalTechi Mektorysse üle 30 doktorandi ja järeldoktori üle kogu maailma. Teadlased, kelle uurimishuvid kattuvad esitatud teemadega nagu jätkusuutlikkus, digitaliseerimine ja ärisektor, olid valmis pühendama suure osa oma suvest publikatsioonide tekstidega töötamisele. Toimetuskolleegium (W. Gerstlberger, G. Prause, M. Herzog, U. Norbisrath, H. Kitzmann, M. Robischon, T. Hoffmann) toetab protsessi juhendamise, tagasiside ja nõustamisega.
Erilised tänud Balti-Saksa ülikoolide kontaktbüroole, mida toetab Saksa Akadeemiline Vahetusteenistus (DAAD) Saksamaa Liitvabariigi Välisministeeriumi rahalise toetusega.
Rohkem infot projekti kohta: Research Projects | Department of Business Administration | TalTech
The Junior Researcher LAB on Digital and Sustainable Transformation project brings together well-known German and Estonian institutions and scientists to discuss future research and exchange activities with young researchers (PhD students, junior researchers, and postdoctoral researchers). The aim of this binational discussion is to produce a joint book.
The project coordinators, Wolfgang Gerstlberger and Gunnar Prause, highlighted, "The ongoing sustainable transformation is changing the economy and is related to multiple digital and sustainable challenges. To boost interdisciplinary and international young researchers’ collaboration, the aim of the project is to investigate these and related topics in the form of both conceptual and empirical papers, highlighting policy and managerial recommendations. We will see at the end of 2024 what will come out of it."
The June 7th, 2024 lab brought more than 30 interested PhD and postdoctoral researchers from all over the world to TalTech Mektory. These researchers, whose interests intersect with the proposed themes of sustainability, digitalization, and the business sector, were ready to invest a significant part of their summer working on the publication texts. The editorial board (W. Gerstlberger, G. Prause, M. Herzog, U. Norbisrath, H. Kitzmann, M. Robischon, T. Hoffmann) will support the process through supervision, feedback, and assistance.
Special thanks to the Baltic-German University Liaison Office, supported by the German Academic Exchange Service (DAAD) with funds from the Foreign Office of the Federal Republic of Germany, for their support.
More about the project: Research Projects | Department of Business Administration | TalTech
TalTech Hosted Global Doctoral Students for OpenInnoTrain and ISPIM Labs
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Täname OpenInnoTrain projekti meeskonda, kes usaldas TalTech majandusteaduskonda / ärikorralduse instituuti / Mektoryt, et korraldada koos 43 doktorandiga projekti viimane suvekool. Lisaks täname ISPIMi võrgustikku, mis tõi TalTechi 70 doktorandiga ISPIM Junior Research Lab'i.
3.-7. juunini 2024 toimus OpenInnoTrain suvekool, mis keskendus sotsiaalsele mõjule, ning 9. juunil 2024 ühines ISPIMi Junior Research Lab sujuvalt DAADi rahastatud projektiga „Junior Researcher LAB on Digital and Sustainable Transformation“, mis inspireeris Balti riikide ja Saksamaa teaduskoostööd.
Ehk siis 100+ doktorant-nooremteadurit 12+ eri riigist on omavahel võrgustunud, teadlikumad sotsiaalse mõju teemadest, osalenud ISPIM innovaatiliste õpetamismeetodite, jätkusuutlikkuse ja tegevusuuringu töötubades, kuulanud professor Mari-Klara Steini peaettekannet kuidas olla strateegiline, samas oma südamekutset jälgiv teadlane ning uurinud teemasid nagu tehisintellekt ja majandus (professor Tarmo Kalvet, vanemteadur Marek Tiits, NESTA), jätkusuutlikkus ja ringmajandus (professor Wolfgang Gerstlberger, doktorant-nooremteadurid Margit Kull ja Tarlan Ahmadov) ja palju muud. Visamad liikusid edasi ISPIM konverentsile 10.-12. juunil 2024 Kultuurikatlas.
#OpenInnoTrain #TalTech #ISPIM #DAAD #JuniorResearchLab #Teadus #Innovatsioon
We thank the OpenInnoTrain project team for trusting our TalTech School of Business and Governance / Department of Business Administration / Mektory team to co-organize the final summer school of the project with 43 doctoral students. And thanks to the ISPIM network, which brought the ISPIM Junior Research Lab with 70 doctoral students to TalTech.
Most excitingly, from June 3-7, 2024, the OpenInnoTrain summer school focused on social impact, and on June 9, 2024, the ISPIM Junior Research Lab seamlessly joined with the DAAD-funded project “Junior Researcher LAB on Digital and Sustainable Transformation”, inspiring research cooperation between the Baltic States and Germany.
Thus, over 100 doctoral students and junior researchers from more than 12 different countries have networked, become more aware of social impact issues, participated in ISPIM's workshops on innovative teaching methods, sustainability, and action research, listened to Professor Mari-Klara Stein's keynote on being a strategic yet heart-driven researcher, and explored topics like AI & economics (Professor Tarmo Kalvet, senior researcher Marek Tiits, NESTA), sustainability & circular economy (Professor Wolfgang Gerstlberger, doctoral students Margit Kull and Tarlan Ahmadov), and much more. The most dedicated participants continued to the ISPIM conference from June 10-12, 2024, at Kultuurikatel.
#OpenInnoTrain #TalTech #ISPIM #DAAD #JuniorResearchLab #Research #Innovation
LEAD Project’s Pilot Training at TalTech
22. aprillil toimus Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech) tudengite ja väikeettevõtjate pilootkoolitus (kokku 25 inimest). Koolitust juhtis professor Wolfgang Gerstlberger ja kaaskoolitaja oli Tarmo Tuisk. Teemaks valiti moodul “Organisatsiooni kasvu teekonnad,” mille juhendajad olid eelnevalt valinud. Kõiki osalejaid julgustati õppeprotsessi lihtsustamiseks enne näost-näkku koolitust läbima moodul e-õppe formaadis. 17 tudengit ja 15 ettevõtjat olid töötanud e-õppe moodulitega. Kokku oli klassiruumis 17 tudengit ja 7 väikeettevõtjat.
Koolituse alguses anti ülevaade LEAD projektist ja selgitati ettevalmistatud mooduleid ja nende testimisvajadusi. Kokku loodi erinevates riikides projekti käigus 10 moodulit, sh pilootkoolitus TalTechis. Tutvustati organisatsiooni kasvu ja õpieesmärke. Järgmise sammuna käsitleti Greineri kasvu mudelit ja Quinni ja Cameroni elutsükli mudelit ning uuriti juhtumianalüüse. Õppeprotsess sisaldas harjutusi ja väiksemaid ülesandeid, nagu viktoriinid. Lõunapausi ajal toimusid mitteametlikud arutelud ja võrgustike loomine. Päeva lõpus tehti kokkuvõte õpitud materjalidest ja paluti osalejate tagasisidet. Üldiselt olid nii tudengid kui ka väikeettevõtjad tänulikud. Kui tudengid kuulasid rohkem ja osalesid teoreetilistes aruteludes, siis ettevõtjatele oli õpimaterjalide praktiline kasutatavus palju olulisem. Kõiki osalejaid julgustati alla laadima projekti käigus valminud mikro- ja väikeettevõtetele suunatud käsiraamatut kui praktilist tööriista individuaalseks õppeks pärast pilootkursuse lõppu.
Euroopa Komisjon rahastab projekti „Learning and Development project for Micro and Small Enterprises (LEAD-MSE)“ ERASMUS+ Strategic Partnership (nr: 2021-1-HU01-KA220-VET-000033052).
Projekti eesmärk on töötada välja terviklik koolitusmaterjal ja juhend, mis toetab mikro- ja väikeettevõtete omanike/juhtide õppimis- ja arengule suunatud juhtimisviisi, suunates neid juhtima oma ettevõtte koolitus- ja arendustegevust, sealhulgas pädevusvajaduste väljaselgitamist ja töökohal toimuva õppe aktiivset toetamist.
Rohkem infot: https://www.lead-mse-project.eu/
On the 22nd of April, a pilot training of students and SME entrepreneurs (altogether 25 people) took place at Tallinn University of Technology (TalTech). The pilot was led by Prof. Wolfgang Gerstlberger and co-instructed by Tarmo Tuisk. The module that was piloted was chosen by the instructors “Paths of Organisational Growth.” Previously all participants were encouraged to pass the module in e-Learning format to ease and facilitate their learning processes during the face-to-face training. 17 students had worked on e-Learning modules and 15 entrepreneur-professionals did so. Altogether there were 17 student participants and 7 SME participants in the classroom.
At the beginning of the training the overview was given about the LEAD project and then the prepared modules and their testing needs were explained. In total, 10 modules were created in different countries during the project, including the pilot training at TalTech. An introduction about Organizational Growth and learning objectives was given. As the next step Greiner model of Growth and the Life Cycle model of Quinn and Cameron were elaborated, and case studies investigated. The learning process was facilitated by exercises and smaller tasks like quizzes. During the lunch break informal discussions and networking took place. At the end of the day learned materials were summarised and participants’ reflections were asked. Overall, both students and SME entrepreneurs were thankful. While students were more listening and participating in theoretical discussions for entrepreneurs the practical usability of learning materials was much more important. All participants were encouraged to download the project's micro and small business handbook as a practical tool for individual learning after the pilot course.
The ‘Learning and Development project for Micro and Small Enterprises (LEAD-MSE)’ ERASMUS+ Strategic Partnership (nr: 2021-1-HU01-KA220-VET-000033052) is a project funded by the European Commission.
The aim of the project is to develop a comprehensive training material and guide that promotes a learning- and development-oriented leadership approach among micro and small company owners/managers by making them capable to manage the training and development activities in their companies, including among others the identification of competence needs and the active facilitation of workplace learning.
More info: https://www.lead-mse-project.eu/
29. mail toimus kolmandat korda TalTech Juhtimislabor, mis käsitles teemat "Juht ja heaolu".
Sündmuse avas Karin Reinhold, TalTechi tööheaolu juhtimise kaasprofessor, kes rääkis tööheaolu teoreetilistest alustest ja terviklikust lähenemisest töökeskkonnas. Ta rõhutas, et töötaja heaolu mõjutavad füüsilised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed tegurid. Reinhold esitles WHO soovitustel põhinevat tervisliku töökoha mudelit, mis hõlmab füüsilist töökeskkonda, töötaja tervislikku seisundit, ettevõtte ühistegevusi ja psühhosotsiaalset töökeskkonda. Ta rõhutas ka töötajate kaasamise ja juhtkonna pühendumuse olulisust.
Ave Karu esitles oma magistritöö tulemusi, uurides juhtide tööalaseid nõudeid ja nende seost heaoluga Eesti avaliku sektori asutustes. Uuring näitas, et juhtide töökoormus on kõrge, nad teevad regulaarselt ületunde ja tihti kogevad väsimust ja stressi. Kõige olulisemaks ressursiks pidasid juhid kolleegide toetust. Karu rõhutas vajadust pakkuda mitmekesiseid enesearenguvõimalusi ja paindlikke töötingimusi. Magistritöö Taltech digihoidlas: https://digikogu.taltech.ee/et/Item/684ffbb2-f726-46af-897e-3a5d2e7a2418
Katrin Meos Swedbank’ist rääkis panga tööheaolu praktikatest, mis hõlmavad psühholoogilist, finantsilist, füsioloogilist ja sotsiaalset komponenti. Ta tõi esile tulevikuväljakutsed nagu vananev tööjõud, tehnoloogia ja kaugtöö ning suurenenud ootused tulemuslikkuse osas.
Esitluste järel toimus paneelarutelu ja grupiarutelud, kus arutati, milliseid tegevusi võiks organisatsioonides kohe rakendada. Osalejad said kogemusi jagada ja uusi kontakte luua.
On May 29, the TalTech Management Lab took place for the third time, addressing the topic "Leadership and Well-being."
The event was opened by Karin Reinhold, Associate Professor of Occupational Well-being Management at TalTech, who discussed the theoretical foundations of occupational well-being and a holistic approach to the work environment. She emphasized that employee well-being is influenced by physical, chemical, biological, physiological, and psychosocial factors. Reinhold presented a healthy workplace model based on WHO recommendations, encompassing the physical work environment, employee health status, company activities, and the psychosocial work environment. She also highlighted the importance of employee engagement and management commitment.
Ave Karu presented the results of her master's thesis, which examined the job demands of leaders and their relationship to well-being in Estonian public sector institutions. The study showed that the workload of leaders is high, they regularly work overtime, and often experience fatigue and stress. The most important resource for leaders was the support of colleagues. Karu emphasized the need to provide diverse self-development opportunities and flexible working conditions. The master's thesis is available in the TalTech digital repository.
Katrin Meos from Swedbank talked about the bank's well-being practices, which include psychological, financial, physiological, and social components. She pointed out future challenges such as an aging workforce, technology and remote work, and increased expectations for performance.
After the presentations, a panel discussion and group discussions took place, where participants discussed actions that could be immediately implemented in their organizations. Participants had the opportunity to share experiences and make new contacts.