Lõputööde juhendamine

Dotsent Oliver Parts on koostanud ülevaate lõputööde kirjutamisel esilekerkivatest peamistest probleemidest, lähtudes oma kogemusest kaitsmiskomisjoni esimehena ja juhendajana. Kuna tema käsitletav teema ei piirdu ainult turunduse valdkonnaga, otsustas ta seda jagada laiemalt instituudi kontekstis.

Ülevaates keskendutakse peamistele väljakutsetele, millega bakalaureuseõppe tudengid lõputööd kirjutades silmitsi seisavad, ning aspektidele, millele juhendajad saaksid rohkem tähelepanu pöörata. Kuigi fookus on bakalaureusetöödel, on mitmed esile toodud probleemid asjakohased ka magistritööde puhul. Loomulikult ei ole see nimekiri ammendav – mõttekohti ja murekohti on rohkemgi –, kuid siinkohal on esile toodud kõige olulisemad teemad, mis praktikas sagedamini esinevad ja millele tuleks lahendusi otsida.

Viitamine

See punkt on kõige suuremat muret tekitav. Ma ise pööran sellele ka palju tähelepanu turunduse eelkaitsmistel ja bakalaureuseseminaris, kuid iga semester on töid, mis ei pääse kaitsmisele probleemse ja ebakorrektse viitamise pärast. On tavaline, et see, mis tekstis on viidatud, ei leia kajastust allikate loetelus või vastupidi – loetellu on pandud „öökapi kirjandus“, mida tekstis pole kunagi viidatud. See tuleneb enamasti tudengite lohakusest, ajapuudusest või oskamatusest sellele mõelda.

Juhendaja roll on siin kindlasti tudengi tähelepanu pööramine viitamise korrektsusele, eriti töö lõppjärgus. Samas juhendaja ei ole tudengi sekretär ning tema ajagraafik ei võimalda iga üksikut kirjandusviidet töös üle kontrollida. Tudeng vastutab selle eest ise, kuid talle selle meelde tuletamine on ülioluline.

Kui tekstis viidatud allikas puudub loetelust või loetelus olevat allikat pole tekstis viidatud, siis läheb see samuti plagiaadi alla ning vajab teaduskonna eetikakomisjoni sekkumist, kui selliseid vigu on töös märkimisväärselt. Üksikuid viitamisvigu ei saa plagiaadiks pidada, kuid viitamine peab alati korras olema. Seda eeldavad ka head akadeemilised tavad.

Lisan siia veel, et mina olen sedasorti komisjoni esimees, kes lisaks töö sisu ülevaatamisele kontrollib igas esitatud lõputöös ka iga üksiku viite viitamise korrektsuse.

Mõnikord on kõik viited töös küll kasutatud, kuid nende kokkuviimine tekstis ja loetelus on „raketiteadus“. On olnud töid, kus paljud loetellu pandud viited ei alga sama esimese sõnaga nagu need on tekstis viidatud. Kui allikas on loetelus pealkirjaga või organisatsiooni nimega, siis peab viide tekstis algama täpselt sama esimese sõnaga nagu see loetelus kirjas on.

Osadel tudengitel puudub oma töös kasutatud allikate loetelus igasugune lugemisoskus – näiteks pannakse üks ja sama allikas loetellu kolm korda järjest ning selliseid kordusi leidub ka teiste allikate puhul.

Töö probleem ja selle sõnastamine

Selles osas on vaja juhendamisel rohkem tähelepanu pöörata. Mõnedes töödes puudub probleem üldse või on see kirja pandud nii segaselt, et sellest pole võimalik aru saada. Vahel on probleem liiga lai, mistõttu ei ole võimalik seda lõputöös lahendada.

Kaitsmise seisukohast on see väga suur probleem, sest kui töös püstitatud probleemi ei lahendata, on töö puudulik.

Mis on teooria ja mis ei ole?

Teooriapeatükis peab ja saab olla ainult valdkonnaga seotud teooria. See ei ole küll suur probleem, kuid osades töödes esineb olukordi, kus teooria peatükki pannakse näiteks turuülevaade või ajalooline taust. Enamike valdkondade puhul ei sobi ajalugu üldse lõputöösse. Turuülevaade võib olla vajalik, kuid see ei ole teooria ning peaks paiknema töös eraldi peatükis.

Teooria ja empiirika sidusus

Vahel on lõputöödes näha, et teooria ja uuring on justkui kaks eraldiseisvat maailma – nende vahel puudub igasugune seos. Veel hullemal juhul tehakse uuring ära enne ning hiljem püütakse sellele sobiv teooria juurde leida. Nii võib selguda, et uuring ei seostu teooriatega üldse.

Sellistel juhtudel pole juhendaja ilmselt uuringut varem näinud ning tudeng on selle omal käel läbi viinud. Kui juhendaja pole olnud teadlik uuringu tegemisest, ei pea ta seda aktsepteerima. Juhendajal on täielik õigus nõuda uue uuringu tegemist, mis on eelnevalt kooskõlastatud ja kus on võimalik teooria ja empiirika omavahel edukalt siduda.

Töö fookus

Mõnedes töödes läheb sisu liiga laiali ning töö ei püsi probleemi, eesmärgi, uurimisküsimuste ja pealkirja raamistikus. See näitab taas, kui kriitiline on täpne ja objektiivne uurimisprobleemi sõnastus (vt eespool) ning asjakohaste uurimisküsimuste püstitamine.

Metoodika

Vajalik on süveneda sellesse, mida tudeng plaanib teha ning kui korrektselt on püstitatud küsimused ankeedis, intervjuu plaanis jne. Kui metoodiline pool on vigane, pole valminud tööl suurt praktilist väärtust ning see vajab uut ja korrektset uuringut. See ei ole väga sagedane probleem, kuid esineb siiski aeg-ajalt.

Analüüs

Tudengid alahindavad kvalitatiivsete andmete analüüsi, kuigi turunduse valdkonnas on see igal aastal järjest paremaks muutunud. Vahel kasutatakse ainult tsitaate, kuid nende sisuline analüüs on tegemata ning olulised analüüsimeetodid, näiteks sisuanalüüs, on rakendamata. Õnneks avastatakse need probleemid sageli eelkaitsmisel ning tudengid saavad oma tööd parandada.

Kvantitatiivsete andmete puhul on probleemiks statistiliste tulemuste tõlgendamine. Tudeng oskab küll välja tuua korrelatsioonikordaja väärtuse ja hinnata seose tugevust, kuid ei oska tihti seletada, mida see tema lõputöö tulemuste seisukohast tähendab. Statistika tõlgendamine peab toimuma nii teoreetiliselt kui praktiliselt. Viimane on paljudele keeruline, mistõttu olen pidanud seda juhendajana ise tudengitele selgitama. Sama probleem esineb ka teiste statistiliste analüüsimeetodite puhul.

Ettepanekud organisatsioonidele ja edaspidiseks uurimiseks

Mõned tööd sisaldavad ettepanekuid, mis on kas täiesti alusetud või triviaalsed. See on eelkaitsmisel sageli suur energia kulu.

Juhendamise efektiivsuse suurendamine

Juhendamine muutub efektiivsemaks, kui juhendaja saadab semestri alguses oma juhendatavatele ajagraafiku, kus on kirjas:

• millal tuleb esitada lõputöö kavand

• teooria peatüki tähtaeg

• viimane tähtaeg uuringu ülevaatamiseks

• millal peab tudeng esitama 80% valmidusastmega lõputöö, et juhendaja saaks seda üle vaadata ja tagasisidet anda

• millal on viimane tähtaeg juhendajale lõplikult parandatud töö esitamiseks pärast eelkaitsmist

Olen sellise ajagraafiku saatnud oma juhendatavatele viimased 15 aastat ning see toimib 90% tudengitest. Lisaks aitab see tudengitel lõpetada õigeaegselt, mis on ülikoolile oluline, kuna see mõjutab rahastust.

Kui tudeng ei esita õigel ajal kavandit või teooria peatükki, siis ootan paar päeva ning saadan talle e-kirja, küsides, kuhu see on jäänud. Selline meeldetuletus on sageli piisav, et tudeng tööga pihta hakkaks. Enamik järgib ajakava niigi, mistõttu erimeetmeid üldiselt vaja ei lähe.

Ajakava annab tudengile aimu, kas ta on oma tööga graafikus ning aitab ka juhendajal paremini oma töökoormust planeerida.

Autor: Dotsent Oliver Parts