Tänases Terevisioonis käsitleti ühe teemana ettevõtete mõju ametnikkonnale ja ametnike tegutsemist ettevõtete huvides. Teema tõukus meedias kajastatavast juhtumist, kus Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri puhul on tekkinud kahtlus, et ta on lasknud ennast mõjutada oma endisel tööandjal, ettevõttel Bolt. Teemat arutles instituudi vanemlektor Aive Pevkur.
Intervjuu alates 42. minutist (00:42:30):
https://services.err.ee/media/embed/0fbfc496c3aa6b43ec468908b3376113
One of the topics on today's Terevisioon was the influence of business on public officials and how officials act in the interests of business. The topic was prompted by a media report about a case in which a deputy secretary-general at the Ministry of Economic Affairs and Communications has been suspected of having allowed themselves to be influenced by their former employer, Bolt. The topic was discussed by Aive Pevkur, senior lecturer at the department.
28. aprillil tähistatakse üle maailma tööohutuse ja töötervishoiu päeva. Vaimne tervis ja töötajate heaolu pakub üha enam kõneainet ja väljakutseid, samas on psühhosotsiaalsete ohuteguritega tegelemisel nii era- kui ka riigisektoris olulisi puudujääke. Näiteks viimase Euroopa ettevõtete riskide uuringu (ESENER) kohaselt oli ainult 13,5% organisatsioonidest Eestis tegevusplaan, kuidas ennetada tööga seotud stressi. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Eesti näitaja üks kehvemate seas. Meie naaberriikides Soomes ja Rootsis olid need numbrid võrdluseks vastavalt 71,3% ja 56,6%. Lisaks tunnistasid üle poolte Eesti organisatsioonide juhtidest, et neil ei ole piisavalt teadmisi, kuidas oma töökeskkonnas psühhosotsiaalseid riske hinnata.
On selge, et kriisid, iseäranis COVID pandeemia, on meie psühhosotsiaalsele töökeskkonnale tugevat mõju avaldanud. Ühest küljest on töösse lisandunud enam paindlikkust, teisest küljest on näha olulisi probleeme töötajate töö- ja eraelu tasakaalus. Euroopa töötingimuste uuringu järgi on Eestis 41% töötajate töö väga intensiivne ja 40% töötajatest peavad töötama iganädalaselt ka oma vabal ajal, et vajalikud tööülesanded saaksid tehtud. Samuti on muret tekitav asjaolu, et enam kui pooled Eesti töötajatest vastasid, et nende töö mõjutab otsust, kui palju aega nad saavad veeta oma perega. Uuring juhib tähelepanu ka trendile, et töötajad on üha enam tööst nii kurnatud, et nad ei jaksa tegeleda koduste toimetuste või hobidega.
Sarnaste ja ka muude psühhosotsiaalsete riskidega seotud probleemide uurimiseks algas eelmise aasta sügisel ärikorralduse instituudi professori Karin Reinholdi ja nooremprofessori Marina Järvise eestvedamisel projekt PSYR-IR.
Antud projekti eesmärk on mõista töökeskkonna psühhosotsiaalsete riskidega seonduvaid väljakutseid ja probleeme Euroopa Liidu riikides, sh Eestis. Lisaks uuritakse, kuidas saab kitsaskohti lahendada erinevatel tasanditel (Euroopa Liidu, riiklikul, tegevusala ja ettevõtete tasandil). Soovitakse määratleda, millised poliitikad, tegevused ja töövahendid võiksid aidata psühhosotsiaalseid ohutegureid maandada ja seeläbi töötajate vaimset heaolu parandada.
PSYR-IR projekti viime läbi koostöös teadlastega Belgiast, Austriast ja Itaaliast. Projekti kohta leiab lisainfot: https://shorturl.at/xCIRW. Projekt kestab 2 aastat ja tulemustega raport valmib oktoobris 2025.
On April 28th, World Day for Safety and Health at Work is celebrated globally. Mental health and employee well-being are increasingly becoming topics of discussion and challenges. However, both the private and public sectors show significant deficiencies in addressing psychosocial hazards. For instance, according to the latest European Survey of Enterprises on New and Emerging Risks (ESENER), only 13.5% of organizations in Estonia had an action plan to prevent work-related stress. Compared to other European countries, Estonia's figure is among the worst. By comparison, the numbers were 71.3% in Finland and 56.6% in Sweden. Additionally, more than half of the managers in Estonian organizations admitted that they do not have sufficient knowledge on how to assess psychosocial risks in their workplace.
It is clear that crises, especially the COVID pandemic, have had a strong impact on our psychosocial work environment. On one hand, more flexibility has been added to work, but on the other hand, there are significant problems with the balance between employees' work and personal life. According to the European Working Conditions Survey, 41% of employees in Estonia have very intense work, and 40% have to work in their free time weekly to complete necessary tasks. It is also concerning that more than half of the Estonian workers reported that their job affects the decision on how much time they can spend with their family. The study also highlights a trend where workers are increasingly exhausted from work to the extent that they cannot manage household duties or hobbies.
Research into similar and other psychosocial risk-related issues began last fall under the leadership of Professor Karin Reinhold and Assistant Professor Marina Järvis from the Department of Business Administration, through the project PSYR-IR.
The aim of this project is to understand the challenges and problems associated with psychosocial risks in the workplace across European Union countries, including Estonia. Additionally, it explores how bottlenecks can be resolved at various levels (European Union, national, sectoral, and corporate). The project seeks to define which policies, actions, and tools could help mitigate psychosocial hazards and thereby improve employee mental well-being.
The PSYR-IR project is conducted in collaboration with researchers from Belgium, Austria, and Italy. More information about the project can be found at: https://shorturl.at/xCIRW. The project will last for two years, and a report on the results will be available in October 2025.
Prof. Susanne Dursti artikkel Temporary business model innovation - SMEs' innovation response to the Covid-19 crisis sai R&D Management ajakirja kümne enimtsiteeritud artikli hulka (võrreldes 1. jaanuar 2022 - 31. detsember 2023 avaldatud artiklitega).
Uurimisartiklis uuritakse, kuidas VKEd ajutiselt oma ärimudeleid kohandasid, et tulla toime Covid-19 pandeemiaga. Artikli peamised järeldused:
Ajutine innovatsioon: VKEd muutsid kiiresti oma ärimudeleid, et jätkata tegevust ja tulla toime finantsmõjudega, suurendades oma strateegilist paindlikkust.
Pikaajaline potentsiaal: Tõhusad kohandused võib integreerida pikaajalistesse strateegiatesse.
Tulevased uuringud: Soovitatakse täiendavaid uuringuid ajutiste uuenduste püsivaks muutmise ja juhtkonna rolli kohta kriisiinnovatsioonides.
Uuringus rõhutatakse ajutist ärimudelite uuendamist kui strateegilist vastust VKEde vastupanuvõimele kriiside ajal.
Prof. Susanne Durst’s article Temporary business model innovation - SMEs' innovation response to the Covid-19 crisis, published in R&D Management is one of the top 10 most-cited papers of the journal (compared to articles published 1st January 2022 – 31st December 2023).
The research article examines how SMEs adapted their business models temporarily in response to the Covid-19 pandemic. Key findings include:
Temporary Innovation: SMEs quickly modified their business models to maintain operations and manage financial impacts, enhancing their strategic flexibility.
Long-term Potential: Effective adaptations may be integrated into long-term strategies.
Future Research: Further study is suggested on making temporary innovations permanent and the role of leadership in crisis innovation.
The study highlights temporary business model innovation as a strategic response for SME resilience during crises.
.jpg?version=1&modificationDate=1713966466308&cacheVersion=1&api=v2&width=748&height=561)
23.04 toimus Mektorys BC4ECO - "Blockchain in sustainability" töötuba plokiahela rakenduste kohta keskkonnaküsimustes.
Esinesid Jaroslav Kobets, Bassem Sellami, prof. Istemi Demirag ja Kaspar Roost. Prof. Istemi Demirag selgitas uute tehnoloogiate, näiteks tehisintellekti ja plokiahela kasutuselevõtu ärilisi perspektiive ning nende kasutamist jätkusuutlikkuse ja keskkonnakaitse hüvanguks. Kaspar Roost, Swedbanki disainitegevuse juht, arutas digitaliseerimise rolli pangandussektoris ja tööhõivevõimalusi Eestis.
On 23.04 a BC4ECO – "Blockchain in sustainability" workshop took place in Mektory on Blockchain applications to the Environment.
The speakers included Yaroslav Kobets, Bassem Sellami, prof. Istemi Demirag and Kaspar Roost. Prof. Istemi Demirag explained the business perspectives in adopting new technologies such as AI and Blockchain, and the use of these for the benefit of sustainabilty and protection of the environment. Kaspar Roost, the Design Operations Lead at Swedbank, discussed the role of digitalisation in the banking sector and employment opportunities in Estonia.
Projekti NordBiz, mida toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu, raames toimus ärikorralduse instituudis 8.-12. aprillil rahvusvaheline intensiivnädal, kus keskenduti ringmajandusele ning moe- ja tekstiilitööstusele. Osales 32 üliõpilast kaheksast erinevast riigist: Eestist, Lätist, Leedust, Islandilt, Norrast, Rootsist, Soomest ja Taanist. Kursuse juhendajateks olid Merle Küttim ja Virve Siirde. Ürituse peamine eesmärk oli lahenduste otsimine Eesti ettevõtetes esinevatele ringmajanduse väljakutsetele, eriti moe- ja tekstiilitööstuses.
Osalejad, kes olid varasemalt uurinud oma riikide ringmajanduse ning moe- ja tekstiilitööstuse sektoreid, jagati viieliikmelisteks meeskondadeks. Nädala jooksul koostasid nad kirjaliku raporti ja esitlesid lõpptulemusi, analüüsides Eesti ettevõtete nagu Aclima OÜ, MooMoo ja Jospel OÜ juhtumeid. Nad kogusid lisainfot, otsisid lahendusi ja lõid seoseid oma koduriikide ja Eesti ettevõtete vahel.
Lisaks akadeemilisele tööle oli intensiivnädal ka kultuuridevahelise suhtluse ja uute sõprussuhete loomise aeg. Osalejad käisid ühiselt Tallinna vanalinna ekskursioonil ja veetsid aega bowlingusaalis.
Intensiivnädal osutus väga edukaks, pakkudes üliõpilastele uusi teadmisi ja kogemusi ringmajanduse ning moe- ja tekstiilitööstuse valdkondades. Samuti andis see võimaluse tutvuda teiste riikide üliõpilaste ja nende kultuuridega, muutes selle kõigile osalejatele rikastavaks kogemuseks.
In the framework of the NordBiz project, supported by the Nordic Council of Ministers, the Department of Business Administration hosted an international intensive week on 8-12 April, focusing on circular economy and the fashion and textile industries. Thirty-two students from eight different countries - Estonia, Latvia, Lithuania, Iceland, Norway, Sweden, Finland and Denmark - took part. The course was led by Merle Küttim and Virve Siirde. The main objective of the event was to find solutions to the challenges of circular economy in Estonian companies, especially in the fashion and textile industries.
The participants, who had previously studied circular economy and the fashion and textile sectors in their countries, were divided into teams of five. Over the course of a week, they produced a written report and presented the final results, analysing the cases of Estonian companies such as Aclima OÜ, MooMoo and Jospel OÜ. They gathered more information, looked for solutions and made links between their home countries and Estonian companies.
In addition to academic work, the intensive week was also a time for intercultural interaction and making new friends. The participants went on a joint tour of Tallinn's Old Town and spent time in the bowling alley.
The intensive week proved to be a great success, providing students with new knowledge and experience in the fields of circular economy and fashion and textile industries. It also provided an opportunity to get to know students from other countries and their cultures, making it an enriching experience for all participants.
Tallinna Tehnikaülikoolis, Ehitajate tee 5, U06A-229 toimus 12. aprillil kell 15:00-18:30 omanikule ja nõukogu liikmele mõeldud EVA 2024 konverents. Viimati toimus vastava valdkonna konverents Eestis aastal 2006. Tervitussõnad ja ülikooli vaate valitsemise seisule Eestis esitas Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land. Järgnesid pooletunnised ettekanded Mike Wahl (Tallinna Tehnikaülikool) “Äriühingu omaniku meistriklass”. Olavi Lepp (Swedbank) “Kas Eesti ettevõtja suudab nõukogu ettevõtte huvides tööle panna?” Philipp Prohl (DB Schenker, Saksamaa) “Valitsemine on hoiaku küsimus – DB Schenker vaade.” Lasse Bolander (COOP Taani) “Nõukogud loovad väärtust.” Erik Sakkov (Baltic Institute of Corporate Governance) modereeris. Osales 170 omanikkonna, nõukogu, juhatuse liiget Eestist.
(https://evaconference.eu/EE2024/#programa )
Mõiste “omand” on defineeritud kui isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Eelpool nimetatud asi on isiku omatavad äriühingu aktsiad või osad, lihtsuse ja selguse mõttes kasutatakse siiski nimetatud isiku kohta väljendit „omanik, omanikkond“ ning aktsiate või osade kohta „omand“ teades et rääkida „äriühingu omanikust“ pole juriidiliselt korrektne sest tegemist on tegelikult vaid „omakapitali andjaga“.
Kõik organisatsioonid on loodud mingi kindla eesmärgiga, äriühingud s.o. aktsiaseltsid ja osaühingud on loodud ärilisel eesmärgil. Äriühingud ei tegutse vaakumis, neid ümbritseb pidevalt ja kiiresti muutuv ärikeskkond. Lisaks veel igas vallas kriisid, kapitalistlik majandusmudel vajab remonti, ahnusel põhinevad kasvustrateegiad peavad asenduma tasakaalustrateegiatega, usaldamatusel põhinevad hierarhilised juhtimismudelid peavad asenduma isejuhtivate organisatsioonidega, näimise asemel tuleb rohkem väärtustada olemist. Kiisidest ülesaamiseks on vaja tugevat majandust, riiki ja kodanikkonda. Oluline roll selles kõiges on üksikisikul, tema valikutel ja käitumisel ning alusväärtustel.
Äriühingute valitsemise põhiküsimused võib laias laastus jagada horisontaalseteks- ja vertikaalseteks suheteks. Horisontaalsed on siinjuures omanikkonna vahelised suhted. Näiteks aktsiate (osade) ost ja müük, sealhulgas väärtpaberibörsil toimuv. Aga ka võim, juhtimisõigus, omanike tahe, risk, alusväärtused, väikeaktsionäride kaitse, ühinemine, ülevõtmine ja jagunemine. Vertikaalsed suhted asuvad seevastu teljel omanikkond, nõukogu, juhatus. Siin on fookuses omandi ja kontrolli eraldatus, agendiprobleem, palgatud juhtide usaldusväärsuse küsimused, omanike tahte elluviimine läbi omanikkonna strateegia, nõukogu ja juhatuse moodustamine.
Oluline on aru saada mille poolest erineb valitsemine juhtimisest aga ka eestvedamisest, kõik need on organisatsiooni edukaks tegutsemiseks vajalikud ja olulised, kuid neil on erinev roll. Äriühingute valitsemine on õpetus omanikkonna tahte realiseerimiseks. Nõukogu liikmete roll on äriühingus näidata suunda, sellepärast on õige neid nimetada direktoriteks. Juhatus, juhataja ja juhid viivad töötajate käeläbi otsused ellu. See on rohkem tehnilist laadi tegevus, mis järgib tsüklit - kavandamine, korraldamine ja kontroll. Eestvedamine on aga juhi või spetsialisti loomupärane omadus mõjutada inimesi talle vabatahtlikult, hierarhiast sõltumata, järgnema. See võime on suuresti kaasasündinud ja põhineb usaldusel, professionaalsusel ja karismal.
Äriühingute valitsemisel puudub üheselt tunnustatud alusteooria, kuid rakendust leiavad näiteks käsutusõiguste teooria, agenditeooria, käsundajateooria, sidusgruppide teooria. Valgustatud omaniku vaate kohaselt on tähtsaim sidusgrupp omanikkond, pikas perspektiivis kasvatatakse eelkõige omanike heaolu, kuid arvesse võetakse ka teiste oluliste sidusgruppide asjakohased ootused. Omaniku tahtel ja alusväätustel põhinev omanikkonna tüpoloogia on autori panus astumaks sammukese lähemale äriühingute valitsemise alusteooria loomisele, see aitab selgitada ja prognoosida omaniku käitumist. Konstrueeritud ideaaltüüpe võib siinkohal vaadelda kui digitaalse omanikkonna strateegia sisendit, millest teatud olukordades ja omanikkonnastruktuuri puhul võib kujuneda tõsiseltvõetav alternatiiv ideaalsele lepingule.
Nagu juba eelnevalt mainitud siis on nõukogu üheks väga oluliseks teemaks äriühingute valitsemises. Martin Hilb on välja pakkunud tervikliku ja praktilise Integreeritud äriühingute valitsemine käsitluse, mida on võimalik väga edukalt kasutada omanikkonna aga ka nõukogu liikmete koolitamisel. See põhineb pööratud KISS põhimõttel (Situatiivne, Strateegiline, Integreeritud, Kontrollitud). Eesmärk on seejuures kujundada selline äriühingu tegevus, mis looks pidevalt ja üheaegselt väärtust omanikkonnale, klientidele, töötajaskonnale ning ühiskonnale. See saavutatakse läbi varem lahus vaadeldud äriühingute valitsemise komponentide integreerimise.
Tallinna Tehnikaülikooli mikrokraadi - Äriühingu omaniku meistriklassi fookus on meisterliku omaniku arendamisel, eesmärgiks kujundada teadlik ja oskuslik äriühingu omanikkonna ning ühiskonna liige. Selleks mõtestatakse lahti äriühingute valitsemise ja üldjuhtimise olemus ning selgitatakse välja organisatsiooni põhielemendid ja nende seosed seatud strateegia täitmisel. Meisterlik omanik teab, tunneb ja saab aru üldjuhtimise olemusest, mõistab äriühingute juriidilist regulatsiooni ja praktilist toimimist ning oskab koostada äriühingu omanikkonna strateegiat. Ta mõistab väärtuste olulisust ja nende mõju strateegia elluviimist soodustava kultuuri kujundamisel.
Ärikorralduse instituut koostöös Tarkvara teaduste instituudiga loob ja valideerib AIRE rahastuse abil tehisintellektil põhineva, tootmisprotsesside automaatse modelleerimise, planeerimise ja optimeerimise AI lahendusega tarkvararoboti prototüübi Aktaprint OÜs.
Loodav prototüüp arvestab selle valdkonna tootmise planeerimise keerukust, muudab tootmisprotsesse sujuvamaks, parandab tõhusust ning seeläbi tõstab ettevõtte konkurentsivõimet. AI-il põhineva valmistoote kasutusele võtu järgselt võrreldes praegusega ennustame hinnanguliselt aastas ettevõtte kulude alanemist ca 18,5% kogukuludest ja müügikäibe tõusu ca 30% ning ettevõtte konkurentsivõime olulist tõusu.
Projekti uudsus seisneb selles, et teadaolevalt oleks prototüübi näol tegemist esimese valdkondliku tehisintellektil põhineva tarkvaraga, mis on suuteline igas ajahetkes leidma optimaalse lahenduse kliendi tellimusele vastava toote valmistamisel nii ajaliselt, tootmisprotsessi poolest, kui ka hinnaliselt. Lahendus võimaldab paindlikult lisada, muuta ressursse(seadmeid), allhankijaid, koostööpartnereid, jne.
Projekti juhib Tarmo Kadak.
The Department of Business Administration in collaboration with the Department of Software Science will create and validate a prototype of an AI-based software robot for automatic modelling, planning and optimisation of production processes at Aktaprint OÜ with AIRE funding.
The resulting prototype will take into account the complexity of production planning in this field, streamline production processes, improve efficiency and thereby increase the competitiveness of the company. Following the introduction of the AI-based finished product, compared to the current one, we estimate an annual reduction in the company's costs of about 18.5% of total costs and an increase in sales turnover of about 30%, as well as a significant increase in the company's competitiveness.
The novelty of the project lies in the fact that, to the best of our knowledge, the prototype would be the first sector-specific AI-based software capable of finding the optimal solution at any point in time for the production of a product tailored to the customer's order, in terms of time, production process and price. The solution allows the flexibility to add, modify resources (equipment), subcontractors, collaborators, etc.
The project is managed by Tarmo Kadak.
2.04.2024 toimus Tallinna Reaalkooli 20. teaduspäev, kus Tarmo Koppel viis läbi külalistunni 12. klassi õpilastele. Ettekande teema oli “Tehisintellekti revolutsioon – milliseid töid teevad tulevikus inimesed ja milliseid masinad“.
Peatselt keskkoolist iseseisvasse ellu astuvatele õpilastele andis teemakäsitlus mõtlemisainet, ennekõike arvestades käimasolevat AI-revolutsiooni. Viimase paari aasta jooksul oleme näinud, kuidas u iga 6 kuuga tuleb peale uus põlvkond AI lahendusi. Tööd, mida veel aasta alguses masinad ei suutnud teha on juba võimetekohased uue põlvkonna AI rakendustele. Ametit valiva noore paneb see küsimuse ette – mida tasub õppida. Küsimuse võib sõnastada ka: millised töökohad jäävad tööjõuturul inimestele ning millised võtab masin endale?
Ettekande käigus diskuteeriti, millised on inimesele omased tugevad oskused, mida masin ei suuda üle võtta ning millistel ametitel need oskused prevalveerivad.
Abiturendid avaldasid arvamust kahele küsimusele …
Küsimus 1: Järgneva 5a jooksul, millised töökohad võtab AI valdavalt enda kätte? 21 abiturendilt laekus kokku 57 vastust, kusjuures pakkuda võis kuni 3 ametit. Enim löögi all oleva nähakse kassapidaja ametit, aga palju pakuti ka programmeerija, raamatupidamine, reklaamitöötaja, animeerija ameteid
Küsimus 2 osas hindasid abiturendid valitud ameteid, väljendades kuivõrd suur on risk, et AI need ametid üle võtab. Vastajaid 25.
Allikas: https://koppel.ee/2024/04/02/tuleviku-tookohtadest-reaalkooli-teaduspaeval/
2.04.2024 Tallinn Secondary School of Science's 20th Science Day took place, where Tarmo Koppel gave a guest lecture to 12th grade students. The topic of the lecture was "The AI revolution – what jobs will be done by humans and what by machines".
For students about to enter independent life from secondary school, the presentation provided food for thought, especially in the light of the ongoing AI revolution. Over the past few years, we have seen a new generation of AI solutions come up every 6 months or so. Jobs that machines couldn't do at the beginning of the year are already capable of a new generation of AI applications. For the young person choosing a career, this begs the question - what is worth learning. The question can also be formulated as: which jobs will remain in the labour market for humans, and which will be taken over by machines?
During the presentation, it was discussed what are the strong human skills that cannot be taken over by a machine, and in which professions these skills are predominant.
The students gave their views on two questions
…
Question 1: In the next 5 years, which jobs will be predominantly taken over by AI? A total of 57 responses were received from 21 high school students, with up to 3 occupations being offered. Cashier was seen as the most popular job, but many also offered jobs as programmer, accountant, advertising executive, animator
In question 2, high school students rated their chosen occupations by expressing the risk of AI taking over these occupations. 25 respondents.
Source: https://koppel.ee/2024/04/02/tuleviku-tookohtadest-reaalkooli-teaduspaeval/
Professor Wolfgang Gerstlberger talks about the last 4 years he has been living and working in Estonia, as Head of the Sustainable Value Chain Management Unit at TalTech Department of Business Administration.
Listen on Spotify:
Valminud on 2023 GEM (Global Entrepreneurship Monitoring) raport, kus on ärikorralduse instituudi initsiatiivil esindatud ka Eesti.
Ulatuslik uuring, milles osales 51 riiki, annab ülevaate ettevõtlusmaastiku hetkeseisust, uurides ettevõtluse ökosüsteemi toimimist ning tuvastades võimalusi ja takistusi ettevõtluse edendamiseks.
The 2023 GEM (Global Entrepreneurship Monitoring) report has been finalised, in which Estonia is represented at the initiative of the Department of Business Administration.
The comprehensive study, involving 51 countries, provides an overview of the current state of the entrepreneurial landscape, examining the functioning of the entrepreneurial ecosystem and identifying opportunities and barriers to entrepreneurship.
.png?version=4&modificationDate=1711957018842&cacheVersion=1&api=v2&width=465&height=277)
26. märtsil läksid Eesti Õigusteaduse Üliõpilastele Tartusse külla TalTech-i vanemlektor Aive Pevkur ja vandeadvokaat Risto Agur, kes rääkisid sellest, millised eetilised küsimused juristitöös tekivad, mis on üldse eetika ja mida kujutab endast eetikakoodeks. Vanemlektor Aive Pevkur on ürituse eel öelnud, et tänapäeva noore juristi jaoks on kõige olulisem soe süda ja külm pea. Tehisintellekt on öelnud järgmist: “Aive Pevkur on nagu eetikakompass, alati valmis näitama õiget teed. Kui eetika oleks rong, siis Aive oleks selle rongi juht, kes hoiab kõik vagunid õigel rajal!”
On 26 March, Aive Pevkur, senior lecturer at TalTech, and Risto Agur, attorney-at-law, visited the Estonian Law Students in Tartu to talk about the ethical questions that arise in legal work, what ethics is and what the Code of Ethics is. Speaking ahead of the event, senior lecturer Aive Pevkur said: "For today's young lawyer, the most important thing is a warm heart and a cold head. Artificial Intelligence has said: "Aive Pevkur is like an ethical compass, always ready to point the way. If ethics were a train, Aive would be the driver of the train, keeping all the wagons on the right track!"