Paljude elukutsete jaoks on vastu võetud kutse-eetika koodeksid. Kuid mõnes olukorras võib juhtuda, et eri koodeksite põhimõtted sattuvad omavahel teravasse vastuollu - näiteks arstieetika advokaadieetikaga või ajakirjanduseetika politseieetikaga. Mida siis teha? Teema üle arutleb Vikerraadio Huvitaja saates vanemlektor ja eetikafilosoof Aive Pevkur.
Ühtse ajatsooni kehtestamine Euroopa Liidus hõlbustaks äritegevust, vähendaks transpordi- ja logistikasektori keerukust ning soodustaks rahvusvahelisi suhteid ja koostööd, kirjutab oma repliigis TalTechi ärikorralduse instituudi dotsent Mike Wahl.
Kellakeeramisega tehti algust juba 1908. aastal Kanadas, seejärel 1916. aastal Saksa keisririigis. Erinevate põhjendustega praktiseeritakse seda siin-seal tänaseni.
Enamasti on kellakeeramise argumendiks energia kokkuhoid, aga ka see, et inimeste ärkvelolekusse, sealhulgas vabasse aega, mahub rohkem päevavalgust. Üldiselt aga nõustustakse asjaoluga, et kellakeeramine mõjub inimeste tervisele ja heaolule halvasti. Täna on see veel kasutusel ligi 40% maailma riikidest; reeglina on sellel mõtet poolustele lähemal asuvates riikides, mitte aga ekvaatori läheduses.
Euroopa Parlamendis hääletati 2019. aastal suure enamusega ettepaneku poolt lõpetada 2021. aastal kellakeeramine. Seda aga pole tänaseni juhtunud, sest liikmesriigid pole suutnud otsustada, kas valida normaal- ehk talveaeg või jätta kehtima suveaeg. Euroopa Liidu riikides kehtib praegu kolm erinevat ajatsooni, mis võib tekitada mitmeid logistilisi, majanduslikke ja kultuurilisi väljakutseid.
Siiski on hüpoteetiliselt olemas ka teistsugune lahendus – Lissabonist Narvani ulatuv ühtne ajatsoon UTC+1:00. Vaadates kaardile, siis näeme, et enamik Euroopa Liidu liikmesriike jääb nimetatud ajatsooni piiridesse. Ühtse ajatsooni mõtet on varemgi tõstatatud, kuid see pole seni laialdast toetust leidnud.
Vaadates kaardile, näeme, et enamik Euroopa Liidu liikmesriike jääb Lissabonist Narvani ulatuva ajatsooni UTC+1:00 piiridesse | Foto: http://Timeanddate.com
Milliseid muutusi võiks ühtse ajatsooni kehtestamine kogu Euroopa Liidus kaasa tuua?
Ühtse lahenduse vastu võib argumenteerida, et erinevad ajatsoonid rikastavad Euroopa kultuurilist mitmekesisust ning ühtne ajatsoon võib seda mitmekesisust ohustada. Samas hõlbustaks sellise ajatsooni kehtestamine äritegevust, vähendaks transpordi- ja logistikasektori keerukust, tekitaks vähem segadust ja viivitusi. Paraneksid rahvusvahelised suhted ja koostöö, lihtsustuks rahvusvaheliste töökohtumiste ja läbirääkimiste plaanimine. Samuti võib ühtlustamine soodustada tööjõu liikuvust ja turismi, inimesed kohaneksid üle Euroopa lihtsamini, see võib aga kasvatada ka ühtekuuluvustunnet.
Allikas: https://trialoog.taltech.ee/mike-wahl-mis-juhtuks-kui-euroopa-liidus-kehtiks-uhtne-ajatsoon/
Nooremprofessor Marina Järvis andis intervjuu ajalehele Stolica. Räägiti organisatsioonikultuurist ja juhile vajalikest kompetentsidest, tööheaolust ning vaimne tervisest – teemadest, mis on tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas äärmiselt olulised.
Intervjuu on venekeelne:
https://stolitsa.ee/tallinn/marina-yarvis-mikroklimat-organizacii-zavisit-ot-rabotodatelya
Assistant Professor Marina Järvis gave an interview to Stolica newspaper. The discussion was about organisational culture and the competences needed for a leader, well-being at work and mental health - topics that are extremely important in today's rapidly changing world.
The interview is in Russian:
https://stolitsa.ee/tallinn/marina-yarvis-mikroklimat-organizacii-zavisit-ot-rabotodatelya
Akiha Kusumuto is studying cybersecurity at Tallinn University of Technology at the bachelor’s level. He recently volunteered to support an entrepreneurial teaching activity, that brought closer researchers from Japan and Estonia.
As part of the university’s strategy to equip its students with entrepreneurial skills and drive, he participated in an entrepreneurship course at the Taltech School of Business and Governance in 2023. A few months later, his entrepreneurship lecturer Basel Hammoda asked for his support to translate a teaching artefact from Japanese to English. The artefact was created by a Japanese team of researchers and educators, led by Prof Mikiko Shimaoka from Waseda University. Both Mikiko and Basel are part of an entrepreneurship research community on effectuation, which is led by the world renown Saras Sarasvathy. Effectuation is a theoretical model that connects to realistic entrepreneurial experiences. It empowers entrepreneurial individuals to take initiative, embrace challenges, leverage their networks, and navigate uncertainty to drive innovative solutions to real-life problems and adapt with agility to the changing market dynamics.
Mikiko’s team developed a ‘Manga’, which is the Japanese term for a comic story. The Manga narrates the entrepreneurial journey of a schoolgirl as she tries to come up with workable solutions to resuscitate the stagnating local market in her community. Recognizing the value of active learning approaches in entrepreneurship, Basel wanted to adapt Manga and adopt it in his teaching. He reconnected with Akiha and asked if he can provide a translated narrative of the comic story. Akiha agreed to assist without hesitation. Fast forward, the translation and a recognition of Akiha’s effort was added to the research community website: https://effectuation.org/stories/enter-a-door-to-the-future-manga-effectuation Moreover, he will be assisting and facilitating the delivery of the Manga as an effectuation learning activity during the entrepreneurship course with Basel.
For Akiha, getting involved in this activity meant that he could become more integrated in TalTech. Additionally, as he did not know about effectuation before then, it was a very good opportunity to develop his knowledge and skills on this topic. It provided him with a window to communicate Japanese knowledge and culture and bridge different people who are physically distant. He also found out that although he was not part of the entrepreneurship ecosystem, he could still bring value to it. Moreover, he learnt the worth of having a network and tapping into it to make use of opportunities as they surface.
It's not Akiha first international learning experience though. He previously did an exchange year in Utah, United States during high school, which changed his mind set and made him anting to explore more opportunities that the world can offer. It was indeed during his exchange year that his interest in cybersecurity was developed as a direct result of interacting with his host, who’s an expert in the field.
Akiha chose Estonia and Taltech for several reasons. He comments that they are well known for their technology and entrepreneurial drive, and one of the global hubs of cybersecurity. Moreover, upon living here for a while, he found a lot of commonalities between Japan and Estonia. First, people in both countries are peaceful and respect personal space. Yet, they offer help and advice whenever approached. Secondly, as a nature lover, he finds living in Tallinn and studying at TalTech very amusing. He gets to see and walk through forests daily on campus and when you venture around city skirts, with endless opportunities for outdoor activities in the nature, like hiking and camping. Akiha misses the variety of flavors that characterizes the Japanese cuisine though. However, he started finding his way recently to some suppliers of Japanese food ingredients in Tallinn. He found it difficult as well in his first year to acclimatize to a long winter with limited sunshine.
Akiha finds the vibrant entrepreneurial ecosystem in Tallinn very attractive to young people like him. He can always find an event, a hackathon, or a competition to participate in. You are surrounded by educators, mentors and entrepreneurs who are very passionate and helpful. They readily provide him with information and guidance with regards to his entrepreneurial ideas.
As to his future plans, Akiha considers himself in the ‘learner’ phase. Besides finishing his cybersecurity studies, he wants to spare some time and energy to develop his entrepreneurial skills and get involved in relevant activities. Akiha recognizes that these will not only help him start a business, but they are equally important for his self-development and daily life. Moreover, he posits that in the future he can always combine cybersecurity expertise with entrepreneurial competencies to develop something innovative that can benefit his community.
.jpg?version=2&modificationDate=1711008651673&cacheVersion=1&api=v2&width=393&height=294)
Ajakirjas Mente et Manu nr 1898 ilmus turunduse valdkonna dotsent Iivi Riivits-Arkonsuo ja lektor Anne Muldme artikkel TalTechi brändi ja turundust käsitleva tudengiprojekti mõjust ja tulemusest.
Mente et Manu No 1898 published an article by Associate Professor Iivi Riivits-Arkonsuo and Lecturer Anne Muldme on the impact and outcome of a student project on TalTech's branding and marketing.
Veebruari viimasel nädalal, 27. – 29. veebruaril, toimus Rootsis Umeås INTERREG BATS-i projektikohtumine.
Kohtumise käigus toimusid BATS projekti lahenduste töötoad ja arutelud ning tutvuti lähemalt Umeå omavalitsuse plaanidega seoses aktiivse liikumise edendamisega. Näiteks on Umeås kasutusel elektrikastirataste rendisüsteem, mida tahetakse hakata pakkuma kõikidele linnelanikele kord aastas tasuta, selleks et süvendada autovaba elustiili harjumust.
TalTechi ärikorralduse instituudist osalesid kohtumisel Mike Franz Wahl ja Jaana Merisaar.
BATS projekti eesmärk on suurendada aktiivset liikumist ehk jalgsi käimist ja jalgrattasõitu pimedal ja/või halva ilmaga ajal. BATS nimetus tulenebki Baltic Sea Region active mobility solutions. Projekti partneriteks on seitse avaliku sektori asutust Soomest (Lahti), Rootsist (Umeå), Taanist (Kalundborg), Poolast (Gdansk), Leedust (Klaipeda), Saksamaalt (Hamburg) ja Eestist (Harjumaa), kes planeerivad enda piirkondades aktiivset liikumist edendavaid pilootprojekte, mille elluviimist toetavad ja efektiivsust hindavad Aalto Ülikool, Gdanski ja Tallinna Tehnikaülikool.
Loe lähemalt ja liitu BATS-i LinkedIn lehega: https://www.linkedin.com/company/bats-baltic-sea-region-active-mobility-solutions/
In the last week of February, on 27th -29th of February, the INTERREG BATS project meeting took place in Umeå, Sweden.
During the meeting, workshops and discussions on BATS project solutions took place and the plans of Umeå municipality regarding the promotion of active mobility were introduced. For example, in Umeå there is an electric cargobike rental system, which they want to offer to all city residents free of charge once a year, in order to strengthen the habit of a car-free lifestyle.
From TalTech Department of Business Administration Mike Franz Wahl and Jaana Merisaar participated in the meeting.
The aim of the BATS project is to increase active mobility, i.e. walking and cycling in the dark and/or in severe weather conditions. The name BATS derrives from Baltic Sea Region active mobility solutions. The partners of the project are seven public authorities from Finland (Lahti), Sweden (Umeå), Denmark (Kalundborg), Poland (Gdansk), Lithuania (Klaipeda), Germany (Hamburg) and Estonia (Harjumaa), which are planning pilot projects enhancing active mobility in their regions. The implementations of these pilots are supported and evaluated by Aalto University, Gdansk and Tallinn University of Technology.
Read more and join the BATS LinkedIn page: https://www.linkedin.com/company/bats-baltic-sea-region-active-mobility-solutions/
Koostöös rahvusvaheliste ülikoolide ja ettevõtetega on TalTechi Ärikorralduse Instituudi juhtimisel välja töötatud uued juhendid üliõpilaste ettevõtlikkuse arengu toetamiseks
Loe lähemalt artiklist:
Artikli autorid: lektor Marianne Kallaste ja professor Urve Venesaar
In cooperation with international universities and companies, new guidelines have been developed under the leadership of the TalTech Department of Business Administration to support students' entrepreneurship development.
2023. aastal ilmunud parima eestikeelse kõrgkooliõpiku auhinna pälvis “Praktilise eetika käsiraamat. Õpik kõrgkoolidele ja gümnaasiumidele”, mille koostaja on Kadri Simm ja üks autoritest meie vanemlektor Aive Pevkur.
“Kui meie Eesti keeles ei kirjuta, kes siis veel,” sõnas Aive.
https://raamatud.postimees.ee/7980179/selgus-aasta-parim-eestikeelne-korgkooliopik
The best Estonian-language textbook award, published in 2023, went to "Handbook of Practical Ethics. Textbook for Colleges and Upper Secondary Schools", edited by Kadri Simm and co-authored by our senior lecturer Aive Pevkur.
"If we don't write in Estonian, who will?" said Aive.
.jpg?version=1&modificationDate=1710943348944&cacheVersion=1&api=v2&width=545&height=306)
Interreg rahastuse toel ellu kutsutud projekt "Vaimne Tervis Loeb" kogus 5. märtsil 2024 juba teist korda kokku Eesti teadlased, riigiesindajad, teenusepakkujad, ühingud ja liidud, tööpsühholoogid ja koolitusasutuste esindajad, et arutada väikeettevõtete töötajaskonna vaimse heaolu hoidmist ning nende hindamisega seotud väljakutseid. Arutelu, mida juhtis Ärikorralduse Instituudi tööheaolu juhtimise kaasprofessor Karin Reinhold, toimus TalTechis ning tõi esile mitmeid olulisi mõtteid.
Üks peamine järeldus oli, et tööandjad hakkavad rohkem tegelema töötajate vaimse heaolu teemadega siis, kui neil on selleks piisavalt ressursse, kui töötajaskonnas on nooremat generatsiooni, kes on avatumad vaimse tervise teemasid jagama, kui töötajate profiil seda nõuab või kui juhtkonnal on kõrge teadlikkus teemast ja sisemine motivatsioon selle tähtsustamiseks.
Karin Reinhold tõdeb: “Kahjuks tegelevad Eesti ettevõtted pigem töötajate vaimse tervise probleemidega kui vaimse tervise hoidmisega. Tegevused on reaktiivsed. Peaksime liikuma ennetuse suunas, mis aga nõuab süsteemseid tegevusi ja riigipoolset suuremat toetust. Paindlikkus töökorralduses ning töödisaini teemad hoiaksid fookuses organisatoorsed kitsaskohad, millega tööandjad saavad tegeleda ning vähendada seeläbi töötajate isiklikku vastutust. Kindlasti on odavam ja tõhusam vaimseid probleeme ennetada ning ennetusest peaksime rääkima positiivses mõttes.”
Kokkuvõttes jõuti arusaamisele, et individuaalse toe kättesaadavus on aastatega paranenud, kuid organisatoorsete kitsaskohtadega tegeletakse endiselt vähe ning tulevikus peaksid ettevõtted rohkem panustama ennetavatesse meetmetesse ja süsteemsetesse lahendustesse.
On 5 March 2024, the Interreg-funded project "Mental Health Matters" brought together for the second time Estonian researchers, government representatives, service providers, associations and federations, occupational psychologists and representatives of training institutions to discuss the challenges and assessment of mental wellbeing in small businesses. The discussion, chaired by Karin Reinhold, Associate Professor of Workplace Wellbeing Management at the Department of Business Administration, took place at TalTech and highlighted a number of important ideas.
One of the main conclusions was that employers will engage more with mental wellbeing issues if they have sufficient resources to do so, if there is a younger generation of employees who are more open to sharing mental health issues if the employee profile requires it, or if management has a high awareness of the issue and an intrinsic motivation to prioritise it.
Karin Reinhold says: "Unfortunately, Estonian companies are more concerned with mental health problems of employees than with maintaining mental health. Activities are reactive. We need to move towards prevention, which requires systemic action and more support from the state. Flexibility in the organisation of work and work design issues would keep the focus on organisational bottlenecks that employers can address and thereby reduce the personal responsibility of employees. It is certainly cheaper and more effective to prevent mental health problems, and we should talk about prevention in a positive sense.”
Overall, it was recognised that the availability of personalised support has improved over the years, but that organisational bottlenecks are still poorly addressed and that in the future companies should invest more in preventive measures and systemic solutions.
Personalijuhtimise magistriõppe eriala üliõpilased läbisid külalislektor Mailis Neppo juhendamisel 2023. aasta sügissemestril aine organisatsioonikommunikatsioonist. Kursuse käigus arutleti eri kommunikatsiooni strateegiate üle, kuidas kasutada kommunikatsiooni kui juhtimisvahendit, milliseid kommunikatsioonibarjääre kohtame me organisatsioonides, vaadeldi kommunikatsiooni kui tööandja kuvandi osa ning käsitleti eri kriise ja muudatusi organisatsioonides.
Jõuliselt on personalijuhi lauale jõudnud ka kestlikkuse teemad. Tähekombinatsiooni ESG sisu ja taust tuleb endale selgeks teha, et osata oma tööd paremini ning vajadusel organisatsiooni aidata. Seetõttu vormistasid üliõpilased kursust lõpetades oma valdkonna, organisatsiooni või neile olulise kestlikkuse teema teavituskampaaniaks. Rühmatöödena arvutati kampaania maksumust ja valiti võimalikud koostööpartnerid. Kampaania vormistati kokkuvõttena ja fotohäälena.
Grupitöö käigus pildistati, et avada konteksti, inimesi, tegevusi, suhteid, sotsiaalseid gruppe, kultuurinähtusi, keskkonda ja olukordi, mida üliõpilased pidasid problemaatiliseks ning mis kestlikkuse vaatest tuleb organisatsioonis või ühiskonnas lahendada.
Küsiti enda käest: kes me oleme? Mida me peame tähtsaks? Millest me unistame?
Foto räägib lugu, juhib tähelepanu probleemidele, väärtustele, täiendab ja illustreerib sõnumeid. Fotohääl on võimestamise ja sotsiaalsete muutuste mõjutamisvahend ja võimalus, see on dialoog, jutustamine ja koosõppimine. Iga fotohääle kampaania oli erinev, igal projektil oli erinev eesmärk ja fookus. Nii otsiti erinevat mõjutusviisi ja võimalusi.
Kursuse tööd on üleval näitusel, mida instituut korraldab juba teist aastat, raamatukogu fuajees. Kutsume vaatama ja kaasa mõtlema!
Students of the Master's programme in Human Resource Management completed the course on organisational communication in the autumn semester of 2023, under the guidance of guest lecturer Mailis Neppo. The course covered discussions on various communication strategies, how to utilise communication as a management tool, the communication barriers encountered in organisations, examining communication as part of the employer's image, and addressing different crises and changes in organisations.
Sustainability issues have reached the HR manager's desk as well. It is crucial to understand the content and background of the ESG acronym to improve one's work and, if necessary, assist the organisation. Therefore, as part of concluding the course, students designed a campaign on a sustainability issue relevant to their field, organisation, or of personal significance. The campaign's cost was calculated in group work, and potential partners were selected. The campaign was summarised and expressed through photo voice.
During the group work, photographs were taken to explore the context, people, activities, relationships, social groups, cultural phenomena, the environment, and situations that the students deemed problematic and which, from a sustainability perspective, need to be addressed in the organisation or society.
They asked themselves: who are we? What do we value? What do we dream of?
A photo tells a story, draws attention to problems, values, complements, and illustrates messages. Photo voice is a tool for empowerment and influencing social changes, an opportunity for dialogue, storytelling, and collective learning. Each photo voice campaign was different; each project had a different goal and focus. Thus, different methods of influence and opportunities were sought.
The course's work is on display at an exhibition, which the department is organising for the second year in the library foyer. We invite you to view and reflect!
Nooremprofessor Marina Järvis andis intervjuu Raadio 4 saates, kus tal paluti kommenteerida ning jagada ekspertarvamust ühe töökiusu teemalise uuringu tulemustele.
Aasta algul viis http://CV.ee läbi uuringu, milles osalenud 2242 vastajast lausa 63% on isiklikult kogenud töökiusu. Töökiusu on kõrvalt näinud 62% vastajatest ehk et tegu on probleemiga, mis puudutab otseselt või kaudselt üle poole töötajatest.
Marinal paluti avaldada arvamust ning kommenteerida, kui ootuspärased need tulemused on, seletada mis on töökius ja psühholoogilise ahistamine töökohal, millised on nende tunnused ja võimalikud ennetusstrateegiad, milline on tööandja roll organisatsioonikultuuri arendamisel ning juhtimisstiili mõju organisatsiooni mikrokliimale.
Saade on venekeelne ning järelkuulatav siin: https://r4.err.ee/1609267569/63-rabotnikov-stalkivalis-s-travlej-na-rabochem-meste