Tihti laekub õppejõududelt tagasisidet, et koolitustel või raamatust õpitu ei jõua õpetamispraktikasse. Puudu jääb kas julgusest või ajast hakata täitsa nullist katsetama, aga asjast huvitatud õppejõud on öelnud, et kui näeks, kuidas keegi seda teeb, siis oleksid nad ka ise altimad järele proovima. Nüüd on selleks võimalus:
Sellel kevadsemestril on kogu aprillikuu vältel kogemuste vahetamise eesmärgil võimalik külastada teiste õppejõudude tunde, et näha kuidas asi käib.
Muuhulgas on 6. aprillil kell 16-18.15 (SOC-309) võimalik külastada ka Ekaterina loengut Ettevõtlus ja äri planeerimine.
Vaata lähemalt siit: https://portal.taltech.ee/wiki/show/et:dokumendid:oppetoo:oppejoule:kuidaskaib:main
Often, feedback from lecturers is that what they have learned in training courses or in books does not find its way into their teaching practice. There is either a lack of courage or time to start from scratch, but interested lecturers have said that if they could see someone doing it, they would be more inclined to try it themselves. Now is the chance:
This spring term, throughout the month of April, you can visit other teachers' classes to see how it's done, and exchange experiences.
Among others, you will be able to visit Ekaterina's lecture Entrepreneurship and Business Planning on 6 April from 16-18.15 (SOC-309).
Find out more here: https://portal.taltech.ee/wiki/show/et:dokumendid:oppetoo:oppejoule:kuidaskaib:main
29.03-30.03 leidis aset psühholoogia ja turunduse konverents Password 2023, kus esines turunduse valdkonna juht dotsent Iivi Riivits-Arkonsuo teemal “Turu-uuringute psühholoogia: kuidas saada teada, mida inimesed tegelikult arvavad?”Arutluseks tulid peamised vead ja õppetunnid turu-uuringute küsimuste sõnastamisel. Mida ja kuidas küsida? Praktilised näited ja õppetunnid.
Üritusest lähemalt
29.03-30.03 Password 2023, a conference on psychology and marketing, was held, where Iivi Riivits-Arkonsuo, Associate Professor and Head of Marketing Unit, gave a presentation on "The psychology of market research: how to find out what people really think". What and how to ask? Practical examples and lessons learned.
.png?version=1&modificationDate=1680081907273&cacheVersion=1&api=v2&width=340&height=285)
Juba neljandat korda toimub ärikorralduse instituudi õppeaine turunduse juhtimine raames kogu ülikooli kaasav jäkusuutlikkuse nädal. 17.-23. aprillini toimuvad mitmed erinevad kestlikkuse ja vastutustundega seotud üritused, seminarid ja kampaaniad, kuhu oodatakse osalema kõiki ülikoolipere liikmeid, aga ka huvilisi väljaspoolt. Pidevalt täieneva ürituste kava leiab siit
For the fourth time, the Department of Business Administration is hosting a university-wide Sustainability Week as part of Marketing Management course. From 17 to 23 April, a variety of sustainability and responsibility events, seminars and campaigns will take place, inviting all members of the university community as well as external participants. A continuously updated programme of events can be found here
Pikk talv hakkab lõppema, niisamuti eelmisest suvest kogutud energia- ja vitamiinivarud. Et lihtsustada meie soovitusliku igapäevase 5 portsjoni puu- ja köögiviljade tarbimist piloteerime Tervislik Teisipäeva ideed, kus nädala teisel päeval leiab köögist valiku värvilisi terviseampse. Aitäh Eliisile algatuse eest!
The long winter is coming to an end, and so are the energy and vitamin stores built up from the previous summer. To make it easier to consume our recommended daily intake of 5 portions of fruit and vegetables, we're piloting the idea of a Healthy Tuesday, where on the second day of the week, you'll find a selection of colourful health snacks in the kitchen. Thank you, Eliis for the initiative!
Delfi Ärilehes avaldati Wolfgang D. Gerstlbergeri ja Gunnar K. Prause artikkel “Eestisse võiks kerkida mitu ammoniaagitehast. Kuhu need sobiks ja miks neid vaja on?”
Ammoniaagi tootmise nappus ei mõjuta mitte ainult põllumajandust, mis vajab suurtes kogustes väetist, vaid ka üleilmset laevandust, kuna ammoniaak on n-ö paljulubav nullsüsinikukütus ning vesiniku ladustamis- ja transpordivahend, kirjutavad teadusajakirjas Energies hiljuti ilmunud artiklis professorid Wolfgang Dieter Gerstlberger ja Gunnar Klaus Prause.
Delfi Ärileht published an article by Wolfgang D. Gerstlberger and Gunnar K. Prause entitled "Several ammonia plants could be built in Estonia. Where would they be located and why do we need them?".
The shortage of ammonia production affects not only agriculture, which needs large quantities of fertiliser, but also global shipping, as ammonia is a promising zero-carbon fuel and a means of storing and transporting hydrogen, write Wolfgang Dieter Gerstlberger and Gunnar Klaus Prause in a recent article in the scientific journal Energies.
Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas viisid Katrin Arvola ja Marianne Kallaste läbi kutseõpetajate karjääriõppe koolitusprogrammi IV moodul, mis toimus 23.-24. märtsil 2023 Edu ja Tegu programmi toetusel.
Koolituspäevad keskendusid karjääri kujundamise mudelis ühele osale, milleks on ettevõtlikkuse, tegutsemise ning muutustega toimetuleku ja probleemide lahendamise oskused. Selleks, et neid teemasid katta, võeti aluseks ettevõtluspädevuse mudeli ja selle õpetamiseks loodud juhendi, mida õpetajad saavad edaspidi õppetöös rakendada.
Kahepäevase koolituse jooksul arutati erinevaid inimeseks olemise pädevusi, jagati omavahel praktilisi kogemusi ja harjutusi, mida õppijatega edaspidi klassiruumis läbi viia. Osalejaid oli kokku 26 üle Eesti, nende seas nii põhikoolide, ametikoolide kui ka kutsekoolide õpetajaid erinevatest ainevaldkondadest. Osalejad võrgustusid omavahel, vahetasid täiendavaid koostöised jätkutegevusi ning nende endi kinnitusel said nad enda varamusse juurde mitmeid praktiliselt kasutatavaid näiteid. Ülesannete läbiviimise puhul tuli välja, et kui peale arutelusid ja ülevaateid ettevõtluspädevusest tundus, et teemad on selged ja arusaadavad, siis iseseisev harjutus sundis teemasid uuel viisil kombineerima ning see andis uue vaatenurga ja täiendava kasuteguri.
Järgmise Edu ja Tegu koolituse Tallinna Tehnikaülikoolis viib läbi Eliis Salm koos MTÜ Mondo koolitajaga Kristiina Joon. Sellele koolitusele on kõik meie kolleegid oodatud, koolitus toimub eesti keeles.
Lisainfo ja registreerimine siin: https://register.taltech.ee/tois.php?koolitus=36493
At the Tallinn University of Technology, Katrin Arvola and Marianne Kallaste conducted the fourth module of the career education training programme for vocational teachers, which took place on 23-24 March 2023 with the support of the Edu ja Tegu programme.
The training days focused on one part of the career development model, namely entrepreneurship, action and coping and problem-solving skills. In order to cover these topics, the Entrepreneurship Competency Model and the Teaching Guide for Entrepreneurship were used as a basis for future teacher training.
During the two-day training, the different competences of being a human being were discussed, practical experiences were shared and exercises to be carried out with learners in the classroom in the future. There were a total of 26 participants from all over Estonia, among them teachers from different subject areas from primary schools, vocational schools and vocational schools. The participants networked with each other, exchanged further collaborative follow-up activities and, according to their own statements, gained a number of practically applicable examples. The exercises showed that while after discussions and overviews of entrepreneurship competences the topics seemed clear and straightforward, the independent exercise forced to combine the topics in a new way and this provided a new perspective and an additional benefit.
The next Edu ja Tegu training in Tallinn University of Technology will be conducted by Eliis Salm together with Kristiina Joon, trainer of NGO Mondo. All our colleagues are welcome to this training, which will be held in Estonian.
More information and registration here: https://register.taltech.ee/tois.php?koolitus=36493
Tallinna Tehnikaülikooli IT teaduskonna algatusel toimus 2023. aasta alguses ettevõtluse ja loovusprogramm KüberTalent, mida toetati Startup Estonia tegevusest "CyberTech ökosüsteemi arendavad tegevused". KüberTalendi teemaks oli “Põgenemistuba”. Põgenemistoa teenus on reaalajas või digikanali toel toimuv mänguline koolitus, milles tuleb lahendada nutikaid ülesandeid, leida ülesannetele lahendusi või saladustele vastused.
KüberTalendi programmi üks moodul oli pühendatud ettevõtlusele ning selle viisid läbi ärikorralduse instituudi lektorid Katrin Arvola ja Marianne Kallaste. Noored kübertalendid olid enne ettevõtlusmoodulit kohtunud juba mitmel korral ning neil oli meeskondades kavandatud põgenemistoa kontseptsioon. Kohtudes noortega 4. märtsil 2023, oli eesmärgiks anda ülevaade erinevatest ettevõtlusvormidest, tutvustada ärimudelit, analüüsida võimalikke tulusid-kulusid ning valmistada ette 3-minutiline müügikõne (pitch).
Programmis osales kokku 24 noort ning ühepäevase koolituse käigus saime õpilasi toetada väärtuspakkumise sõnastamisega, ärimudeli koostamise ja müügikõnega. Meeskonnad tegid ettekanded, millele nad said vajaliku tagasiside, et 23. märtsil lõppvoorus endast parim anda.
Rohkem infot KüberTalentide programmi kohta:
https://sites.google.com/view/kyberolympia/stipendium-k%C3%BCbertalent
Katrin ja Marianne on omalt poolt väga tänulikud Birgy Lorenzile koostöisele tegutsemisele kaasamise eest!
At the initiative of the IT School of Tallinn University of Technology, in early 2023, the entrepreneurship and creativity programme KüberTalent was held, supported by Startup Estonia's "CyberTech ecosystem development activities". The theme of KüberTalent was "Escape Room". The 'Escape Room' service is a game-based training, in real time or via digital channels, where you have to solve clever tasks, find solutions to problems or answers to mysteries.
One of the modules of the CyberTalent programme was dedicated to entrepreneurship and was conducted by Katrin Arvola and Marianne Kallaste, lecturers at the Department of Business Administration. The young cyber talents had already met several times before the entrepreneurship module, and had designed a concept for an escape room in their teams. Meeting with the young people on 4 March 2023, the aim was to give an overview of the different forms of entrepreneurship, introduce the business model, analyse the potential cost-benefits and prepare a 3-minute pitch.
A total of 24 young people took part in the programme, and during the one-day training, we were able to support the students with the formulation of a value proposition, the preparation of a business model and a sales pitch. The teams made presentations and received the feedback they needed to give their best in the final round on 23 March.
More information on the KüberTalent programme:
https://sites.google.com/view/kyberolympia/stipendium-k%C3%BCbertalent
For their part, Katrin and Marianne are very grateful to Birgy Lorenz for engaging them in a collaborative effort!
TABB kava tudengid avaldasid õppejõud Oliver Partsile tänu ja koostasid aine Turundusuuring viimase kohtumise puhul kaardi.
TABB students expressed their gratitude to lecturer Oliver Parts and made a card for the last meeting of the Marketing Research subject.
Mari-Klara Stein uurib, missugune võiks välja näha tulevikutöö ja millised on selle proovikivid. Suurema osa oma akadeemilisest karjäärist on ta veetnud võõrsil ja nüüd tagasi olles näeb ta just Eestis valmisolekut teha tulevikutöös järgmine tiigrihüpe. Kirjutab Kadri Kütt.
Mari-Klara on pärit Tartust ja akadeemikute perekonnast, aga veel ülikooliõpingute alguses ta enda jaoks samasugust tulevikku ei näinud. Pärast keskkooli unistas ta lenduriks saamisest, aga läks siis hoopiski IT Kolledžisse õppima ja asus samal ajal tööle äritarkvarafirma SAP konsultandina. „Töö ja kliendid olid toredad, aga poolteist aastat hiljem tundsin, et mu päevad võiksid olla vaheldusrikkamad. Siis ei olnud see veel küll teaduse kutse, vaid soov reisida ja maailma näha.”
Mari-Klara jaoks oli kõige loogilisem viis selleks minna välismaale magistrit tegema. IT Kolledžis kuulutatud stipendiumipakkumise kaudu jõudis ta Saksamaale Lübecki ülikooli juurde kuuluvasse International School of New Mediasse, praktikakoha aga leidis ta Lõuna-Prantsusmaal. „Sain neljaks kuuks praktikale SAP Research Labsi Sophia Antipolises, kus mulle väga meeldis. Sealt hakkas minu tee teaduse suunas hargnema. Näiteks sain seal soovituse teha doktorikraad kindlasti USAs… Magistriõppe järel läksin tööle Saksamaale rakenduslikke teadusuuringuid tegevasse Fraunhoferi instituuti. Tegelesin seal kasutajakogemuse (User Experience) teemadega ja see oli samuti tore, aga töötempo kuidagi aeglane. Samas oli mul seega töö kõrvalt aega õppida GMAT-testiks, mis oli vaja ära teha, et minna USAsse edasi õppima.”
Arvutitest juhtimisteemade poole
Test sai tehtud ja Mari-Klara võeti vastu Bentley ülikooli uude doktoriprogrammi. „Pääsesin programmi, mis olid vaid kaks aastat vana ja mida vedasid maailma tipud Inglismaalt, kes olid selle ka üles ehitanud.” USAs doktorikraadi tegemine oli tema sõnutsi ainuõige otsus. Eelkõige soovitab ta sealset süsteemi neile, kellel ei ole endal veel täit selgust, mis teemal kraad teha, ega ka metodoloogilisi teadmisi. Ameerika süsteem ja struktuur aitab sellele kõigele kaasa, lisaks ka võrgustike loomisele ning teadusmaailma sisseelamisele. „Tööd peab ikka rabama nagu loom, aga mulle tundub, et toetust oli palju rohkem kui enamikus Euroopa programmides. Enamasti on seal kõik jäetud doktorandi enda otsustada, mis tähendab, et ühtpidi on palju paindlikkust, aga teistpidi ei ole turvalisuse tunnet: ise tuleb kõigega hakkama saada ja endal peab olema selge teadmine, kuidas edukas olla.“
Doktoriõpet näeb Mari-Klara kui enese avastamise aega. Ameerikas oli selleks ette nähtud neli aastat, millest kahel esimesel võetakse palju kursuseid, et kinnistada baasteadmised. Siis tuleb läbida rasked eksamid ja viimased kaks aastat keskendutakse doktoritöö kirjutamisele ning kogutakse õpetamiskogemust. „Doktoriõppe alguses keskendusin sellele, kuidas inimese ja arvuti suhtlust paremini disainida. Õpingute jooksul läks mu fookus aga laiemaks, liikusin üha enam juhtimise ja ärikorralduse suunas. Uurisin, kuidas töö välja näeb, kui see on tehniliselt hästi läbi põimunud.”
Töö ja isiklik elu tasakaalus
Doktoriprogrammide hea tava on, et oma kasvandikke ülikooli ei värvata, vähemalt vahetult pärast lõpetamist. Mari-Klara ees oli seega variant kandideerida USAs abiprofessori või järeldoktori kohale või naasta Euroopasse. „Mulle Ameerikas väga meeldis, aga samas tundus kuidagi võõras mõte seal edasi elada ja pere luua. Minu viimasel sealoleku aastal toimus ka Bostoni maratoni pommitamine ja see tekitas kuidagi kõheda tunde ning pani samuti tagasitulekule mõtlema.”
Eestisse Mari-Klara siiski pärast doktorikraadi omandamist veel naasta ei soovinud. Ta kandideeris tööle Inglismaale, Šveitsi, Taani ja Soome ning otsustas pärast intervjuusid Kopenhaageni kasuks. „Mulle meeldis algusest peale Taani puhul see ühtehoidev tunne, et kolleegidena tehakse asju koos, samuti see suhtumine, et elu ei ole ainult töö. Ühtpidi meeldivad mulle väga ambitsioonikad inimesed, aga ükskõik mis vahenditega tipu suunas pürgimine mitte. Minu jaoks on oluline ka lihtsalt elu nautida, mitte 24/7 tööle mõelda.” Kopenhaagen pakkus Mari-Klarale kõike, mida ta soovis, nii karjääris kui ka hea elu mõttes üldisemalt. Aga kui enne pandeemiat ta isegi ei mõelnud Eestisse tulemisele, siis koroonakriisi tulemusena kadus sealne mõnus sotsiaalsus. Lisaks sai Mari-Klara emaks ja see pani teda oma elu ning prioriteete veelgi enam ümber hindama.
Tulevik on väärtust loova digitöö päralt
Eestisse kolis Mari-Klara koos perega möödunud kevadel ja augustis asus ta tööle TalTechis juhtimise valdkonna professori ning doktoriprogrammi eestvedajana. Tema fookus on digimuutused ja tulevikutöö. „Töö digitaliseerimisel on palju trende ja kõik need on seotud digitehnoloogiate kasutuselevõtuga, millega kaasneb protsesside ümberkujundamine. See toob kaasa uued võimalused, aga kindlasti ka väljakutsed. Digiteerimine seisneb lihtsalt analoog-tööprotsesside digitaalseks muutmises, nii et protsesse saab paberi asemel tarkvaraga juhtida. Digitaliseerimise puhul aga vaadatakse, mis väärtust saab juba digitaalsest tööprotsessist luua – kas midagi on võimalik optimeerida, integreerida, efektiivistada.”
Olulise tulevikutöö trendina toob ta välja ka andmeanalüütika. Kõik, mis me digimaailmas teeme, jätab jälje ja tarkvarade loojad saavad seda infot millekski ära kasutada. „Hea näide on Microsoft, kes analüüsib Office 365 programmide kasutajate tegevusi, et hinnata nende produktiivsust ja anda selle põhjal soovitusi, kuidas inimesed võiksid oma tööaega paremini organiseerida.”
Mari-Klara huviorbiidis on ka töö vaimne pool. Üha enam räägitakse tehnostressist ja digiteadlikkusest ehk sellest, kuidas seadistada tehnovidinaid nii, et need ei haaraks kogu aeg tähelepanu ning ei tekitaks ärevust. „Me lihtsalt väsime tehnoloogiast ära, sest kogu aeg peab mingit probleemi lahendama ja uusi funktsioone õppima. Küsimus ongi selles, kuidas kasutada tehnoloogiat nii, et oma vaimset tervist säästa.”
Tehnoloogia ei tohiks juhtida, vaid nõu anda
Viimase aja kõige kuumema teemana toob Mari-Klara esile tehisintellekti, mis on osa automatiseerimise trendist. Tehisintellekti rolli nähakse siiski eelkõige tööle kaasaaitamises ja selles, et olla inimestele partneriks, selle asemel, et neid asendada. „Küsimus ongi selles, kuidas disainida tehisintellekt nii, et see ei võtaks juhtrolli. See on keeruline, kuna tehisintellekti kasutamisel toimub sageli rollivahetus, näiteks kui juhid seda oma töös rakendavad. Nad saavad tehisintellektilt soovitusi teha nii või naa, samas nad on ise harjunud oma tiimile suuniseid jagama. Tehisintellekt võib anda juhile märku, et mõne töötajaga on vestlus tegemata või et on oht, et teine tiimiliige võib peagi arenguvõimaluste puudumise tõttu lahkuda. Juht on ühel hetkel rolli võtja ja tehisintellekt selle andja ja taoliste müksamiste pahupooleks on segadus: kes siis lõpuks otsustab, kuidas tööd teha ning inimesi juhtida.”
Küsimus ongi selles, kuidas disainida tehisintellekt nii, et see ei võtaks juhtrolli.
Mari-Klara tajub, et Eesti ettevõtted on hästi avatud ja valmis eksperimenteerima, mis puudutab tulevikutööd. Selle asemel et sukelduda pea ees uute lahenduste kasutuselevõtmisse, mõeldakse läbi nende võimalik mõju nii juhtidele kui ka töötajatele ja lisaks eetilised küsimused. „Näen väga selgelt, et fookus on vaimse tervise hoidmisel ja inimeste hoidmisel,“ lisab ta.
Teadustöö ja juhendamine käsikäes
Mari-Klara sai Eesti Teadusagentuurilt tagasipöörduva teadlase toetust ja uurib nüüd selle toel, kuidas platvormitöö ehk lokaalse juhutöö tegijad oma tööd väärtustavad ning kuidas ühiskond ja meedia seda tööd ja selle tegijaid kajastavad. Mari-Klara teeb seda projekti Bolti näitel, sest ettevõte on Eesti ühiskonnas huvitav juhtum – ühtpidi idufirma edulugu, teistpidi räägitakse üha rohkem juhtide ja kullerite kehvadest töötingimustest.
„Mulle ei ole selge, kuidas ühiskond selliseid platvormitöö tegijaid väärtustab. Koos ühe doktorandi ja järeldoktorandiga teeme meediaanalüüsi alates Bolti (endine Taxify) asutamise ajast ning intervjuusid juhtide ja kulleritega. Tahaksime ka väga Bolti tippjuhte kaasata.”
Sellest kevadest juhendab Mari-Klara TalTechis loenguid, bakalaureuse tudengitele viib ta läbi uurimistöö meetodite seminari ja magistrantidele digimuutuste kursust. Doktoriprogrammi juhina on ta ka doktorantide juhendaja. Tudengid annavad Mari-Klarale energiat ja inspiratsiooni, õpetamiseta muutuks töö tema arvates igavaks.
Ülikooliharidust näeb Mari-Klara jätkuvalt olulisena ja just kombinatsioonina traditsioonilistest ning uuematest lahendustest. „Inimesed ja nende eelistused on väga erinevad: ma arvan, et ruumi on nii bakalaureuse- ja magistrikraadile kui ka näiteks mikrokraadidele. Viimased on eriti head just enesetäiendamiseks igasugustes digioskustes. Just bakalaureuse kraadil näen ma lisaks hariduse andmisele tugevalt sotsialiseerumise funktsiooni, sest seal luuakse professionaalseid kogukondi inimestega, kes on tulevikus tööturul olulisteks mõttekaaslasteks. See on ka Eesti majanduse arendamise mõttes tähtis, sest tekivad uued ideed ja võrgustikud.”
Visioon Eestist kui digitöö riigist
Tööalaselt on Mari-Klara jaoks oluline koostöö arendamine oma tiimiga ja üksteiselt õppimine. Ta soovib enda juhitavat doktoriprogrammi parendada ja just doktorantide toetamise poolt tugevamaks muuta. „Mulle väga meeldib doktorantidega tegeleda, nendega suhelda ja neid juhendada – tahaksin kindlasti seda jätkata. Samas on minu kirg suuresti ikkagi just teaduse tegemine, sest mulle meeldib asju uurida, andmetega tegeleda ja kirjutada. Mulle tundub, et Eestist võiks e-riigi ja tugeva startup’induse kuvandi toel saada digitöö kompetentsikeskus. See on üks mu pikaajalisem visioon,” ütleb ta.
Mulle tundub, et Eestist võiks e-riigi ja tugeva startup’induse kuvandi toel saada digitöö kompetentsikeskus.
Mari-Klara ütleb, et tema reisikihk ei ole kuhugi kadunud. Sageli eelistab ta Itaaliat, kus on hea perega koos head toitu nautida ja kus on ka hinna-kvaliteedi suhe hästi paigas. Teadusega seotud reisid on teda viinud aga väga kaugetesse ja eksootilistesse paikadesse ning ilmselt tuleb seda ette ka tulevikus.
Tööst vabal ajal meeldib Mari-Klarale süüa teha, sest see aitab mõtted välja lülitada ja lõõgastuda. „Süüa meie perele väga meeldib. Oleme tihti valinud ka reiside sihtkohti selle põhjal, kus on head restoranid ja maitsev toit. Eestis leidub neid samuti palju.”
Talispordialad on samuti ühed Mari-Klara lemmikud, aga nende harrastamine on viimastel aastatel veidi unarusse jäänud. Akadeemikule kohaselt loeb Mari-Klara palju raamatuid, tööga seoses erialast ja vabal ajal populaarteaduslikku kirjandust. „Mind väga huvitab neuroteadus ja see, kuidas meie aju töötab. Kui ma ei tegutseks oma alal, siis tahaksin just seda valdkonda uurida.”
Mari-Klara Stein
Mari-Klara Stein on juhtimise valdkonna professor ja doktoriprogrammi juht TalTechi ärikorralduse instituudis ning Copenhagen Business Schooli digitaliseerimise instituudi kaasprofessor.
Tal on doktorikraad Bentley ülikoolist Ameerika Ühendriikides. Mari-Klara teadustöö keskendub digimuutustele ja tulevikutööle, ta on sel teemal kirjutanud mitmes juhtimisajakirjas (nt MIS Quarterly ja Journal of Management Studies). Samuti tegutseb ta toimetajana ja tegeleb aktiivselt mentorlusega.
Ta on saanud CIONETi Euroopa aasta teadustöö auhinna ja Association for Information Systemsi (AIS) karjääri auhinna.
Allikas: https://director.ee/2023/03/23/mari-klara-stein-tehnoloogia-ei-tohiks-juhtida-vaid-nou-anda/
14. märtsil kuulutati välja majandusteaduskonna 2022. aasta publikatsioonipreemiate saajad.
Meie teadlased on olnud väga pühendunud ning töötanud eriilmeliste teemadega, mis peegeldavad ühiskonnas ja majanduses toimuvaid protsesse. Meie teadusartiklid on leidnud väljundi erinevates mainekates ajakirjades ning väljaannetes.
Ärikorralduse instituudist said publikatsioonipreemia:
Mari Avarmaa
Linda Desiree Hollebeek
Mari Kurashvili
Karin Reinhold
Marina Järvis
Jelena Hartšenko
Sefik Istemihan Demirag
On 14 March, the winners of the 2022 School of Business and Governance Publication Awards were announced.
Our researchers have been highly committed and have worked on a wide range of topics reflecting the processes in society and the economy. Our research articles have been published in various prestigious journals and publications.
From the Department of Business Administration, the following people received a publication award:
Mari Avarmaa
Linda Desiree Hollebeek
Mari Kurashvili
Karin Reinhold
Marina Järvis
Jelena Hartšenko
Sefik Istemihan Demirag
Meie instituudi juhtimise ja turunduse õppekava tudengid Maria Mirka ja Eero Uustalu osalesid õppetöö raames SEB Kasvuprogrammis.
Kuula podcastist, kuidas jäid tudengid rahule projekt- ja probleemõppe kogemusega ettevõttes ning millist väärtust see loob tudengile ja õppejõule:
Maria Mirka and Eero Uustalu, students of the Management and Marketing programme of our department, participated in the SEB Growth Programme.
In the podcast, you can hear how the students liked the project and problem-based learning experience in the company and what value it brings to the student and the lecturer (in Estonian):
.jpg?version=1&modificationDate=1678435622299&cacheVersion=1&api=v2&width=340&height=226)
Kuulanud ära majandusteaduskonna nõukogu seisukoha, otsustas rektor Tiit Land nimetada majandusteaduskonna dekaaniks seni Ärikorralduse instituudi direktorina töötanud Mari Avarmaa.
Dekaaniks saamise puhul tänas Mari Avarmaa kõiki usalduse, toetuse ja heade mõtete eest. „Ootan elevusega jätkuvat koostööd ning soovin tänada senist dekaani Enn Listrat, kes on läbi aastate majandusteaduskonna eest seisnud ning selle väga tugevana üle annab,“ lisas Avarmaa.
Uue dekaani ametiaeg algas 9. märtsil 2023.
After hearing the position of the Council of the School of Business and Governance, Rector Tiit Land has decided to appoint Mari Avarmaa, who has been Head of the Department of Business Administration, as Dean of the School of Business and Governance.
On the occasion of her appointment, Mari Avarmaa thanked everyone for their trust, support and good thoughts. "I am looking forward to our continued cooperation and I would like to thank the current Dean Enn Listra, who has stood up for the School of Business and Governance over the years and will hand it over very strong," added Avarmaa.
The term of the new Dean started on 9 March 2023.
Meie instituudi vanemteadur dr. Marek Tiits ja Ragnar Nurkse instituudi doktorant Ülly Enn töötavad järgmised 3 kuud Thiruvananthapuramis, Lõuna-Indias regiooni juhtivas teaduskeskuses Centre for Development Studies, et uurida India näitel kohalike arengustrateegiate ja globaalsete väärtusahelate seoseid.
Dr. Marek Tiits, Senior Researcher at our Department, and Ülly Enn, PhD student of the Ragnar Nurkse Department, will spend the next 3 months in Thiruvananthapuram, South India, at the Centre for Development Studies, a leading research centre in the region, to study the links between local development strategies and global value chains in India.
Meil on hea meel teatada, et professor Volker G. Kuppelwieser külastab märtsis külalislektorina meie instituuti.
Professor Kuppelwieser on NEOMA Business School'i (Prantsusmaa) turunduse korraline professor. Ta peamised uurimishuvid on teeninduskogemused, vananevate tarbijate käitumine ja klientide kaasamine. Ta on varem töötanud mitmel ametikohal teenindussektoris ja tal on 12-aastane kogemus tööstuses. Ta on avaldanud artikleid ajakirjades nagu Journal of Service Research, Journal of Services Marketing, Annals of Operations Research, Marketing Letters, Human Relations, Journal of Business Research ja Journal of Travel Research. Samuti on ta pidanud arvukalt konverentsiettekandeid ning on mitme turunduse ja organisatsioonikäitumise ajakirja retsensendi ja toimetuskolleegiumi liige. Volker kuulub pidevalt 2% enim tsiteeritud teadlaste hulka kogu maailmas.
Meil on hea meel õppida professor Kuppelwieseri rikkalikest teadmistest ja kogemustest turunduse valdkonnas. Ootame huviga, et luua temaga suhted ja kutsuda teda tulevikus tagasi edasiseks koostööks.
We are pleased to announce that Professor Volker G. Kuppelwieser will be visiting our department in March 2023 to deliver lectures as a guest lecturer.
Professor Kuppelwieser is a Full Professor in Marketing at the NEOMA Business School (France). His main research interests are service experiences, aging consumers’ behavior, and customer inclusion. He previously held several positions in the service industry and has 12 years’ experience of industry. He has published in journals such as Journal of Service Research, Journal of Services Marketing, Annals of Operations Research, Marketing Letters, Human Relations, Journal of Business Research, and Journal of Travel Research, amongst others. He has also given numerous conference presentations and serves as a reviewer and editorial board member for several marketing and organizational behavior journals. Volker is continuously listed in the 2% top cited scientist worldwide.
We are excited to have the opportunity to learn from Professor Kuppelwieser's wealth of knowledge and expertise in marketing. We are looking forward to establishing a relationship with him and welcoming him back in the future for further collaborations.
Personalijuhtimise magistri õppekava 1. kursuse tudengid häkkisid koos teiste kõrgkoolide üliõpilastega 2. ja 3. veebruaril Telia majas erinevate ettevõtete ja organisatsioonide personalivaldkonna probleeme. Tiimide mentoriteks olid meie enda õppejõud Marge Sassi ja Maris Zernand ning külalisõppejõud Maarit Vabrit-Raadla ja Ilona Lott.
Students of the 1st course of the master's programme in human resources management, together with students from other higher education institutions, hacked into the human resources problems of different companies and organisations at Telia building on 2 and 3 February. The teams were mentored by our own lecturers Marge Sassi and Maris Zernand and guest lecturers Maarit Vabrit-Raadla and Ilona Lott.