Sisuteksti kirjutamise olulisemad põhimõtted

See artikkel räägib teksti koostamisest TalTechi veebilehele

Artikli alguses käib kokkuvõte, mis selgitab lühidalt, millest siin artiklis räägitakse ja millist infot võib siit leida. Heaks eeskujuks on ajakirjanduses artiklite sissejuhatused. Ükskõik millise taseme struktuurielemendiga on tegemist (sisuveebi avaleht, peamenüü, artikkel, teksti lõik), hea tava on panna kokkuvõte alati sissejuhatuseks.

Inimesed loevad internetist tekste trükimeediast erinevalt
Arvuti monitorilt on silmale ebamugavam teksti haarata. Seetõttu on inimestel kujunenud harjumus sisu pigem „skännida“  kui sõna-sõnalt lugeda. Selleks, et „skännivat“ silma aidata, tuleb veebi jaoks tekste teisiti koostada kui trükimeedia jaoks. Allpool mõned punktid, mida tasub jälgida tekstide koostamisel veebilehele.

Kirjutage lihtsalt, selget ja lühidalt

• Veebilehe sisu tarbijad on väga erinevate teadmiste ja tasemega. Katsuge tekstid koostada nii, et sellest saaksid aru nii nooruk, eriala spetsialist kui ka pensionär.
• Vältige artiklites slängi, kantseliiti või reklaamilikku keelt.
• Kirjutage lühidalt. Vältige võimalusel keerulisi lauseehitusi ja pikki sõnu. Kasutage pigem otsest kõneviisi.

Jaotage tekst lõikudeks
Äärest-ääreni kirjutatud pikad ja liigenduseta tekstid ei kutsu „skännivat“ silma. Liigendage artikkel selgeteks lõikudeks. Üks lõik võiks sisaldada ühte mõtet ja see võiks olla lühidalt kokku võetud lõigu pealkirjas.

Pikemate artiklite puhul kasutage alapealkirju
Teinekord ei piisa ainult lõikudest. Kui artikkel on väga pikk, siis võiks kasutada liigendamiseks ka alapealkirju.

Tähistage lõigus olulised märksõnad paksus kirjas
„Skänniv“ silm otsib sisust teatud märksõnu. Te aitate silmal kiiremini need märksõnad leida, kui kirjutate need paksus kirjas (Bold). Oletame, et antud lõik räägib märksõnadest. Järelikult tasub „märksõna“ teha selles lõigus paksult. Seda tuleks kasutada mõõdukalt, sest muidu muutub üldine pilt kirjuks ja aitamise asemel ajate kasutaja hoopis segadusse.

Kasutage linkimisel kirjeldavaid sõnu
Veebiteksti ei tohiks jätta linke pikale kujule (näiteks sisestada link kujul https://taltech.ee/elektroenergeetika-ja-mehhatroonika-instituut-teenused-ja-koolitus), vaid link tuleks "peita" viitava sõna/sõnade taha. Näiteks "Siit leiad infot instituudi teenuste ja koolituste koha". Väga levinud on viitamine sõnadega "vaata siit", "lisainfo siit" jne. See on halb tava kahel põhjusel.

• Link on tekstis tavaliselt esile toodud (allajoonitud, teise värviga vms) ja on kasutaja silmale kiiremini haaratav. Kui lingiks on kasutatud sõna „siit“, peab kasutaja lugema lingi eest või tagant lisainfot, et mõista, kuhu see link viitab.
• Lingid on olulised otsingumootoritele.
  Lihtsustatult öeldes on iga link internetis „hääl“. Kui teie veebilehe poolt „hääletavad“ paljud lingid õige märksõnaga, siis võib juhtuda, et selle märksõnaga on teie veebileht ka otsingutulemustes hea koha peal. Võite arvata, kui palju kasu on olla otsingumootorites leitav sõnaga „siit“.

Halb näide: Lõputööde hinded leiate siit.
Hea näide: Siit leiate lõputööde hinded.

Loetelude puhul kasutage täpploendeid (bulletid) või numbriloendeid
Erinevate nimekirjade ja loetelude puhul tasub alati kasutada täpploendeid (bulletid) või nummerdatud järjekorda. Nii esitatud infot on lugejal oluliselt kergem haarata.