Digitaalse sisu strateegia

versioon 0.1 (loomisel)

Aluseks võetud dr.Peep Küngase poolt koostatud haridus ja teadusvaldkonna digitaalse sisu strateegia

Digitaalse sisu strateegia eesmärk on sõnastada põhimõtted, mis aitavad teha digitaalse sisu hästi leitavaks ja kuluefektiivselt korduvkasutatavaks. Digitaalse sisu strateegia rakendamise kaudu realiseeritakse hariduse digiteerimist.

Haridusvaldkonna digitaalse sisu strateegia on kogum põhimõtteid, mis

  • lähtuvad riigi veebide koosvõime raamistikust,

  • täiendavad ülikooli IT koosvõime raamistikku digitaalse sisu veebis rakendamise seisukohast

  • ning arvestavad uute (tehnoloogia)trendide ja võimalustega.

Digitaalne strateegia ei ole ainult turunduse, kommunikatsiooni või IT jaoks.

Andmeajastul puudutab digitaalse sisu valdkonda kui tervikut läbi kõikide kasutajate teekonnale jäävate digitaalsete kokkupuutepunktide (customer touchpoint).

Oma igapäevase töö tegemiseks ja oma teenuste pakkumiseks kasutame üha enam digitaalseid kanaleid. Oluline osa meie endi (teadlasd, õppejõud, tudengid, ülikooli töötajad) igapäeva töö teekonnast ja meie ülikoolist väljaspool oleva sihtrühma teekonnast (customer journey) kulgeb olulisel määral mööda digitaalse sisu abil kujundatud teekonda. Veelgi enam, ka teadustegevus, tegevused haridusteenuse pakkumisel ja teadustöö tulemuste ellu rakendamisel on seotud digitaalsete keskkondadega ja kulgevad samuti mööda digitaalset sisu. Neid teekondasid analüüsides ja optimeerides saame me sisuliselt reaalajas kuluefektiivselt juhtida nii oma organisatsiooni tegevust kui õpetamist ja õppimist, teaduse tegemist ning ettevõtlusteenuseid.

Hariduse ja teaduse valdkonnas on veebide ja veebirakenduste näol kasutada digitaalne kanal, kuhu kuulub sadu veebe, mille saab panna kuluefektiivselt tööle digitaalse kanalina, mis aitab hariduse ja teaduse ja ülikooli jaoks olulisi tooteid ning teenuseid pakkuda ja kasutada.

Turunduse osas on veeb kuluefektiivne kanal ülikooli turunduseesmärkide saavutamiseks digiturunduse vahendeid kasutades. Tootearenduse osas aitavad veebid korjata kiiret tagasisidet toodetele ja teenuste kasutajatelt, viia läbi eksperimente kasutajakogemuse parendamise osas ja analüüsida toodete kasutamise mustreid nii ühe toote piires kui toodeteüleselt. Kasutajatoe seisukohast aitab platvorm tuua abi kasutajatele lähemale kas siis läbi veebides tegutsevate krattide või otsimootorite abil. Õppetöö seisukohast pakuvad valdkonna veebid õpijälgi, mis väärindatakse personaliseeritud õpiraja taristul.

Eesmärk

Digitaalse sisu strateegia peamiseks eesmärgiks on tagada digitaalse sisu, sh veebide sisu, veebirakenduste avaandmete, digitaalsete teisikute, digitaalse õppematerjali jms kuluefektiivne kasutus Eesti inimestele kvaliteetsete, kaasaegsete ja kõigile võrdselt kättesaadavate haridusvõimaluste pakkumisel.

Digitaalse sisu strateegias toodud põhimõtetest lähtutakse üksikute digikanalite, a'la e-post, YouTube, mobiilirakendused, sotsiaalmeedia, veebid ja veebirakendused, sisustrateegiaid arendades, hallates ja rakendades. Sõltuvalt teenuste konkurentsivõime hoidmise vajadusest kaasajastatakse neid strateegiaid kvartaalselt või igakuiselt, kuid mitte harvemini kui kord aastas.

 

 

Visioon

Ülikooli digitaalsed kanalid töötavad tervikliku kuluefektiivse andmetehasena, mis korjab, väärindab ja annab ülikooli jaoks läbi taristu teenuste tagasi digitaalsetest jälgedest saadud teadmise. Iga objekt digitaalsetes kanalites sisaldab lisaks inimesele mõeldud ja veebibrauseri kaudu nähtava sisu ka masinloetavaid linkandmeid, mis kirjeldavad digitaalse objekti, a'la teadusuudise, õppematerjali, ülikooli õigusakti, seose ülikooli tegevusega kas siis otse (a'la õppematerjali õpitulemused) või kaudselt (a'la autori seos uurimisteemaga).

Üksikute (haridus)teenuste vaates kujutab digitaalne sisu kokkupuutepunkte (customer touchpoint) kliendi ja teenuseosutaja vahel klienditeekonnal (customer journey), mis kulgeb läbi erinevate digikanalite. Mida suurem on kokkupuutepunkide arv, seda lihtsamini ja lühema intervalliga saame me mõõta ja parendada oma teenuseid. Nt lisaks sellele, et me küsime kasutajatelt kas nad on meie pakutavaga rahul, saame me aru kui kasutajad ei loe paktavat teavet või milline on nede käitumusharjumus digikeskkonnas.

Lisaks ülikooli teadus, õppe ja info teenuseid disainides digitaalsete kokkupuutepunktide kasvatamisele, disainime me digitaalseid mõõdikuid selliselt, et neid on lihtne mõõta digitaalsetes kokkupuutupunktides ja me kasutame neid mõõdikuid oma sihtide seadmisel ja tegevuste juhtimisel, kasvõi reaalajas kui vaja.

Digitaalseid kanaleid arendades lähtume me lisaks klienditeekondadega kokkupuutepunktide loomisest ka kanalite potentsiaalist "lõigata" klienditeekondasid lühemaks. Näiteks, kui koolitusteenuse klienditeekonna keskel asub digitaalne sisu koolituse kirjeldusega, siis kasutajatel on otsetee selle koolituse kirjelduse juurde äbi otsimootorite, krattide jms teenuste.

Veelgi enam, kuna otsimootorid on täna veel ühed vähestest kanalitest digitaalse sisu tasuta levitamiseks laiade sihtgruppidele, siis digitaalset sisu luues lähtume põhimõttest, et avalikuks kasutamiseks loodud digitaalne sisu on lihtsalt leitav läbi otsimootorite. Selleks on vajalik, et sisu loomisel ja levitamisel rakendatakse SEO tehnikaid, millest üheks olulisimaks on veebide vahel linkide ehitamine ja (alles)hoidmine. Seetõttu moodustavad SEO võtmes hariduse valdkonna veebid ja veebirakendused tihedalt lingitud veebide komplekti, kuhu uut sisu lisades, lingitakse see olemasolevaga ning kus sisu eemaldades suunatakse sellele sisule viitavad lingid edasi analoogsele sisule.