Taust.

Organisatsiooni strateegia elluviimise kriitiliseks eelduseks on inimeste arusaamine kuidas nende igapäevane töö on suhtes strateegiaga ja mida nad strateegia õnnestumise jaoks peavad  ja saavad teha.

Mis on probleem?

• Enamasti on organisatsiooni strateegiliste arengusuundade ja strateegia ellu viimiseks vajalike igapäevaste tööde vahel hoomamatu nn transatlantiline seos.

• Selge ja kõigile ühtemoodi arusaadavalt kirjeldamata seos strateegia ja igapäevaste töö vahel ei võimalda näha üksuste tasemel tehtud otsuste mõju organisatsiooni kui terviku jaoks.

• Ebakõla üksuse taseme ja ülikooli kui terviku taseme otsuste vahel pärsib ülikooli arengut ja raskendab olemuslike dilemmade lahendamist ja paradoksidega hakkamasaamist.

Mida Tahame saavutada?

Ülikooli strateegia seostatud tegevustega viisil, mis võimaldab pideva, paindliku ja kiire arenguga ehitada ning kindlustada ülikoolile konkurentsieelis.

Mida tuleb teha?

• Kirjeldada seosed ühiskonna nõudluse ja ülikooli pakutava väärtuse vahel;

• Ajakohastada organisatsiooni arhitektuuri kirjeldust, tuues välja seosed loodava pakutava väärtuse, ülikooli võimekuste ja ülikooli protsesside vahel.

Mis on tulemus?

• Ülikooli iga taseme juhil on võimalik organisatsiooni pildil panna näpp peale kohale, mille mõjutamisega saab ta oma otsustega ülikooli toimimist parandada;

• Tuvastame parandamist ja arendamist vajavad võimekused;

• Saame läbi mängida erinevad arendusstsenaariumid;

• Fokuseeritud ja paindlikult juhitav arengukava.

Mis on organisatsiooni võimekus?

Ülikooli võimekused kirjeldavad mida peab ülikool kui organisatsioon suutma teha, et täita oma missiooni ja saavutada seatud eesmärke sõltumata sellest kuidas seda parajasti on mõistlik teha ja milline oleks asjakohane organisatsiooni struktuur. Olemuselt on organisatsiooni käsitamine läbi võimekuste suhteliselt stabiilne ja abstraktne kontseptsioon. Ülikoolid on näiteks teinud samu asju sajandeid, kui viisid kuidas teadust tehakse ja õpitakse on pidevas muutumises.

Ettevõtte ja organisatsiooni arhitektuuri ( enterprise and business architecture) koostamisel on võimete põhine kontseptsioon üle võetud militaar- ehk kaitse valdkonnast. Tsiteerides NATO arhitektuuri raamistikku: “A capability is the ability to achieve a desired effect under specified standards and conditions. […] In NAF, the term is reservedfor the specification of an ability to achieve an outcome. In that sense, it is dispositional – i.e. resources may possess a Capability even if they have never manifested that capability.”

Võimekuse põhise planeerimise sammud

1. Ülikooli võimekuste määramine ja võimekuste kaardi (mudeli) koostamine.

2. Võimekuste hindamine ja arendusvajaduse tuvastamine

3. Arenduse eesmärkide seadmine

4. Arenduste tegevuskava koostamine

5. Arendusportfelli juhtimine