|
|
|
|
|
Ettevõtluse valdkond on dünaamiline ja mitmekesine, pidevalt tekivad uued mudelid ja nähtused, mis jäävad meie praeguste teoreetiliste raamistike ja metodoloogiliste vahenditega kättesaamatuks. Seda mõistes tegid lektor ja doktorant Basel Hammoda ja kaasatud professor Susanne Durst koostöös teiste autoritega raamatu, mis ühendab teaduslikke arusaamu praktiliste nähtustega – "Contemporary Entrepreneurship: Global Perspectives and Cases"
Teemadeks on digitaalne ettevõtlus, ettevõtlusõppe uuendused ja ettevõtluse väljakutsed kokku 11 peatükis.
Osta raamat veebist Routledge Taylor & Francis Groupi kaudu: https://www.routledge.com/Contemporary-Entrepreneurship-Global-Perspectives-and-Cases/Hammoda-Durst/p/book/9781032442808
The entrepreneurship field is dynamic and diverse, with new models and phenomena continually emerging beyond the grasp of our current theoretical frameworks and methodological tools. Recognizing this, Lecturer and PhD candidate Basel Hammoda and Adjunct Professor Susanne Durst collaborated with authors to create a book bridging scholarly insights with practical occurrences – "Contemporary Entrepreneurship: Global Perspectives and Cases"
Topics include Digital Entrepreneurship, Entrepreneurial Learning Innovations, and Entrepreneurial Challenges across 11 chapters.
Get your copy online with Routledge Taylor & Francis Group: https://www.routledge.com/Contemporary-Entrepreneurship-Global-Perspectives-and-Cases/Hammoda-Durst/p/book/9781032442808
Article:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
TalTech Majandusteaduskonna Üliõpilaskogu korraldas 20. veebruaril praktikalaada, mille eesmärgiks oli tudengid kokku viia praktikapakkujatega. Üritusel osales ligi 20 eesti ettevõtet ja riigiasutuse esindajat. TalTechi esindas ärikorralduse instituut, kus on varasemalt olnud turunduse praktikant ja tööle on võetud ka õppe- ja teadustöö assistente. Tudengitele tutvustasid kohapeal praktikavõimalusi lektorid René Arvola, Paavo Siimann ja Ekaterina Demiankova, samuti instituudi direktor Merli Reidolf, õppeassistent Aleks Tabo ja doktorant-nooremteadur Artur Toikka.
René Arvola tõdes, et ärikorralduse instituuti nähakse mõnevõrra üllatatult, kuid siiski tõsiseltvõetava praktikakohana niipea, kui tudengitele instituudi pakutavaid praktikavõimalusi tutvustati. Mitmed tudengid panid oma nimed kirja ja jäid ootama, et neile juba täpsemaid pakkumisi tehakse. Ta lisas veel: "Samuti pakkus praktikalaat hea võimaluse sõlmida tutvusi potentsiaalsete külalislektoritega. Nii sai näiteks arutatud turunduse ainetesse vajalike teemade sisse toomist Statistikaameti ja Andmekaitse Inspektsiooniga."
Ootame kõiki huvilisi meile kirjutama ja instituudis praktikal või osalisel töökohal kätt proovima.
Instituudi töö- ja praktikavõimalustega saad lähemalt tutvuda siin: https://taltech.ee/arikorralduse-instituut/too-ja-praktikavoimalused
On 20 February, the Student Council of TalTech School of Business and Governance organised an internship fair, the aim of which was to bring students together with internship providers. The event was attended by nearly 20 representatives of Estonian companies and state institutions. TalTech was represented by the Department of Business Administration, which has previously recruited a marketing intern and hired teaching and research assistants. The students were introduced to the internship opportunities by lecturers René Arvola, Paavo Siimann and Ekaterina Demiankova, as well as by the Director of the Department Merli Reidolf, teaching assistant Aleks Tabo and Early Stage Researcher Artur Toikka.
René Arvola said that the Department of Business Administration was seen as a somewhat surprising, but still serious internship option as soon as students were introduced to the internship opportunities offered by the department. A number of students put their names down and waited for more specific offers to be made. He added: "The internship fair was also a good opportunity to get to know potential guest lecturers. For example, the introduction of necessary topics in marketing subjects was discussed with Statistics Estonia and the Data Protection Inspectorate."
We welcome all interested candidates to write to us and try an internship or a part-time job at the department.
You can find out more about the opportunities for work and internships at the department here: https://taltech.ee/en/department-business-administration/job-and-internship-offers
Professorid: väikeriik võib teha kaitsetööstuses läbimurde
Edukas innovatsioon kaitsetööstuses vajab koostöövõimekust: teiste ettevõtete, ülikoolide ja riigiga, kirjutavad Kaitseväe Akadeemia kaasprofessor Illimar Ploom ja TalTechi ärikorralduse instituudi kaasatud professor Tarmo Kalvet.
Kaitsetööstus on mitmes mõttes erandlik tööstusharu, kus olulisim teistest erapäradest on riigi märkimisväärne roll. Kaitsetoodete peamise turuna on riigid suuresti määranud sektori struktuuri, suuruse ja toimimise. Lisaks on paljudes riikides see tööstusharu rohkem või vähem riigi omandis. Samas on toimunud kaitse- ja tsiviilvaldkondade piiride hägustumine.
Sõjapidamise haare on läinud laiemaks, ulatudes välja konventsionaalsetest piiridest ning hõlmates paljusid tsiviilvahendeid. Seetõttu on viimasel ajal esile tõusnud kahese kasutusega toodete (dual use products) mõiste. Kaitsetööstus on siiski mitmes mõttes muu tööstusega sarnane.
Kui näiteks paiknemise mõttes koonduti varem geograafiliselt lähestikustesse klastritesse, siis tänaseks on need üle ilma tegutsevate väärtusahelatega. Suutlikkus just neis väärtusahelates endale roll leida on kaitsetööstustoodete edukuse selgeimaks mõõdupuuks.
Väikeriigi surutus
Riikide keskne roll kaitsetööstuses väljendub meie regioonis Euroopa turu killustumises. Kui (enamiku) muude tööstuste jaoks kehtib Euroopa Liidus ühtne turg ühiste regulatsioonidega, siis kaitsetööstuses kaubeldakse üleeuroopaliste reeglite järgi üksnes kahese kasutusega kaupadega. Üheselt kaitseotstarbeliste toodete puhul hoiavad riigid kinni protektsionistlikust loogikast. Seda pooldavad pigem keskmised ja väiksemad riigid, kes kardavad oma kaitsetööstuse arengu pärsitust vaba turu tingimustes.
Jõukamate riikide suuremad turud ja toetused ning sellest tulenev tööstuse mastaabisääst on siin võtmeteguriteks. Erandiks on mitmed Ida-Euroopa riigid, sh ka Eesti, kes on pigem vältinud protektsionismi. Protektsionism väikeriikide puhul ei välista samal ajal globaalsetesse väärtusahelatesse pürgimist, see eesmärk jääb ikkagi oluliseks. Väärtusahelad on laiema turu leidmise eelduseks.
Väikeriigi eripärad tulevad välja mitmetest piirangutest. Piiratud inim- ja finantskapital, väike koduturg ja tagasihoidlik haldusvõimekus tõusevad siin eriti selgelt esile. Sageli sõltutakse seetõttu ekspordist, mis omakorda võib kaasa tuua nn ülespetsialiseerumise, lukustumise ja piiratud majandusstruktuuri.
Väikeriigi surutuse fenomen (small country squeeze) kirjeldab globaliseerumisega kaasas käivat survet väikestele ja sageli ka keskmistele riikidele suurte arenenud ja arenevate riikide poolt. Suured arenenud tööstusmaad domineerivad keerukate toodete ja tehnoloogiate turul ning suured arenevad riigid domineerivad vähekomplitseeritud toodete ja tehnoloogiate turul. Nende kahe vahel on järjest ahenev mängumaa ülejäänud riikidele.
Kolm koostöömudelit
Osaliste koostöös on kaitsetööstuses olulised kolm võimalikku mudelit. Alustades kõige laiemast, riiklik innovatsioonisüsteemi loogika (National Innovation System – NIS) keskendub riigile kui tervikule ja selle uuendusprotsessi osaliste vahelistele suhetele. See mudel sai alguse Taanist, kuid on populaarseks muutunud OECD tegevuse kaudu.
Samas jõudis see mudel mh tagasi just Põhjamaadesse, kus näiteks Soome majanduse innovatsiooni tugisüsteem on suuresti neile põhimõtetele üles ehitatud.
Teine mudel on nn kolmikheeliksi mudel, mis sai alguse USAst ja mis keskendub kolmele võtmeosalisele innovatsiooniprotsessis – ettevõtetele, ülikoolidele ja riigile. Siin on keskne nn ettevõtliku ülikooli kontseptsioon, mille keskmes on teadlased, kes on samaaegselt tegevad nii ülikoolis ja kui äris (professors of practice).
Kolmikheeliks kirjeldab osalistevaheliste piiride hägustumist, kus näiteks ülikoolid võtavad üle mõned ettevõtete toimimise loogikad ja ettevõtted omakorda ülikoolide toimimise süsteemid. Kolmikheeliksi fookuses on just teadus- ja arendustegevuse (T&A) keskne innovatsioon, näiteks selline, mis võimaldab süvatehnoloogiliste ettevõtete sündi. Kolmikheeliksi mudelit on laialdaselt kasutatud, kuid tema fookusest tulenevalt peamiselt arenenud tööstusriikides. Kuid ka väiksemad riigid (näiteks Holland, aga ka Põhjamaad) on seda edukalt kasutanud.
Kolmas mudel on tuntud kui “tegutse-kasuta-suhtle” (doing-using-interacting). Selle sõnastas innovatsiooniuuringute klassik Lundvall samuti Taani näitel, uurides Taani innovatsiooni globaalset edulugu. Lundvall pani tähele, et suur osa innovatsioonist Taanis ei sündinud mitte T&A tegevusest, vaid toodete loomisel toimuvast õppimisest, õppimisest läbi kasutuskogemuse või suhtluse teiste ettevõtjatega. Seda koostöömudelit on edendanud samuti OECD, pakkudes seda lahenduseks just väiksematele ja arenevatele riikidele.
Vastuostud ja vabaturg
Väikeriikides on sageli keskne küsimus, mil moel selekteerida tehnoloogiad, mida enda majanduses edasi arendada. Põhjendatud on n-ö nutika kaasaminemise (intelligent piggybacking) loogika, mis kaardistab esmalt arenenud tööstusriike, vaadeldes sealsed tehnoloogiate ja T&A trende. Järgmise sammuna hinnatakse kodumaise tootmise juba olemasolevaid võimekusi, mis suudaks kanda ja edasi arendada nii sissetoodud kui enda välja arendatavaid tehnoloogiaid.
Tehnoloogiate toodeteks ja teenusteks arendamiseks on oluline need ära siduda kohaliku sotsiaalmajandusliku arenguga. Oleme sellele algsele kihistusele lisanud uue spetsiaalselt kaitsetööstust puudutava osa. Selle järgi oleks lisaks globaalsetele tehnoloogiatrendidele vajalik hinnata regionaalseid ja globaalseid geopoliitilisi trende. Järgmisena peaks hindama kaitsetööstusettevõtete kodu- ning lähedasi turge, kuivõrd valitsused domineerivad neis enam kui tavatoodete puhul.
Viimaks peaks sotsiaalmajanduslike trendide kõrval hindama ka suundumusi sõjapidamises, näitena saab siin tuua tärkavad tehnoloogiad (emerging disruptive technologies).
Riigihanked määravad suuresti, millised on kaitsetööstuse koostöömudelid. Esimene hangete liik on vabaturu loogikale orienteeritud olemasoleva toote nn riiulist ostmine (off-the-shelf). Seda eelistavad eriti väikeriigid kindla kvaliteediga ja soodsa hinnaga toodete hankimisel.
Järgmine liik hankeid on suunatud kodumaistele ettevõtetele. Need võivad olla riigiettevõtted, aga võivad ka kuuluda erakapitalile. Viimaste eelistamisel võivad olla varasemad head ja pikaajalised kogemused, mille najal tooteid riigi kaitsejõudude jaoks sobivaiks kujundatakse.
Protektsionistlike praktikate alla käivad ka kõikvõimalikud vastuostud (off-sets), mille mõte on tasakaalustada riigist suurhankega välja viidud raha soodsate vastutehingutega. Näiteks sobib siin F-35 ost Hollandi ja Soome valitsuste poolt, kes võitlesid välja õiguse osaleda hävituslennuki koostisosade tootmisel ja turustamisel globaalselt või nende kodumaisel hooldamisel.
Vastuostude mõtteks on arendada kodumaiseid kompetentse ja siseneda globaalsetesse väärtusahelatesse.
Hollandi näitel soovib riigi kaitseministeerium eelistada vabaturult ostmist, kuid samal ajal võib majandusministeerium nõuda protektsionistlikke praktikaid (à la vastuostud). Viimasena on vajalik välja tuua innovatiivsete riigihangete kategooria, kus riik võib tellida nii kodumaistelt kui välismaistelt pakkujatelt spetsiaalse tehnoloogilise või tootearenduse.
Valdkond, kus Eesti silma paistab
Eesti kaitsetööstuses uurisime mh just innovatiivsete riigihangete praktikat ning tegime uuringu M14 külgmiini arendamise juhtumist, et vaadata, kuidas maandatakse sellise hankega kaasnevaid riske (tehnoloogilisi, turu-, organisatsioonilisi, finantsilisi ja nn turbulentsiriske).
Eesti kaitsevägi oleks eelistanud osta juba valmisolevaid miine, kuid neid turul ei pakutud. Kasutati konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust, mis võimaldas jagada hankeprotsessi kaheks. Läbirääkimiste faasis jõuti maandada enamik keskseid riske, sest võimalikud pakkujad arendasid koostöös kaitseväega välja miini prototüübi. Sellega maandati suur osa tehnoloogia- ja tururiske.
Teises faasis sai keskenduda juba masstootmisega kaasnevate ning kvaliteedi tagamisega seotud riskide maandamisele. Hanke õnnestumisele aitasid kaasa veel mitmed olulised aspektid. Näiteks oli kaitsevägi suutnud detailselt kirjeldada oma vajadusi, samuti teinud selle eelarvestamise mõttes osaks oma hankeplaanidest.
See tekitas arendajas ja tootjas usaldust, usaldusele aitas kaasa ka pidev professionaalne läbirääkimiste praktika. Pakkujate meeskonnas oli võtmeroll teadlasel ja õppejõul, kelle puhul näeme realiseerumas kolmikheeliksi koostöömudeli akadeemilise ja rakendusliku rolli kombinatsiooni. Viimaks, suure tähtsusega oli nii kaitseväe kui Kaitseväe Akadeemia roll pakkuda arendajatele kindlat tuge testimisel.
Droonid ja maapealsed mehitamata sõidukid on üks olulisimaid viimase aja innovatsioone militaarvaldkonnas ning väikeriigid otsivad aktiivselt rolli nii nende tehnoloogiate kasutajana, aga ka arendajana.
Eesti paistab selles osas globaalselt silma ning just riigi ja erasektori koostöö on olnud aluseks kiirele arengule mehitamata sõidukite valdkonnas Eestis ning üheskoos on saadud üle mitmetest eelpoolmainitud väikeriike kammitsevatest piirangutest. Nii näiteks on riigipoolne finantseerimine olnud oluline arendusprojektides, aga ka turunduses, nii otseselt kui kaudselt.
Edukate ettevõtete ambitsioon on olnud algusest peale globaalne turg ning koha leidmine üleilmsetes väärtusahelates.
------------
Autorid tegid ettekande sel teemal jaanuari lõpus konverentsil „EstMil.tech. Military Technologies: Challenges for Small States“ Tallinna Tehnikaülikoolis.
Lektor Ulrika Hurt ja doktorant-nooremteadur Margit Kull tegid reedel, 16.02 EASis eduka ettekande jätkusuutliku väärtusahela juhtimise uurimisrühma 2023. aastal koostatud ettevõtete ringmajanduslike ülemineku motivatsioonitegurite uuringute tulemustest. Ettekanne toimus EAS töötajatele eesmärgiga pakkuda taustateadmisi ja arutelu sisendit koostööprojektide arendamiseks ning uute edukate toetusmeetmete planeerimiseks.
Lecturer Ulrika Hurt and Early Stage Researcher Margit Kull made a successful presentation on the results of the research on the motivational factors for the circular economy transition of enterprises in 2023, conducted by the Sustainable Value Chain Management research group, at Enterprise Estonia on Friday, 16.02. The presentation was given to Enterprise Estonia's staff with the aim of providing background knowledge and discussion input for the development of collaborative projects and the planning of new successful support measures.
12.02.2024 külastasid Ärikorralduse instituudist Maris Zernand-Vilson, Marianne Kallaste, Marge Sassi, Anne Muldme ja Koidu Saia Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat, et tutvuda EMTA teadusarendustegevusega ning arutada võimalikke koostööpunkte.
Leidsime mitmeid teemasid, millega võiksime nii (täiend)õppes kui ka teadusarendusprojektides koostööd teha – näiteks juhtimise teemad kultuurikorralduses (näiteks kuni rahvatantsurühma juhtimiseni, vabatahtlike juhtimiseni välja), ettevõtlikkus kultuurikorralduses (EDU ja TEGU projekti raames juba tegime koostööd), professionaalse kultuurikorralduse võtmekompetentsid (Kaari Kiitsak-Prikk), ohutus ja riskihindamine kultuurikorralduses (Marko Lõhmus), muusikute vaimne tervis ja muusikahuumor / meemid (Marju Raju), subkultuurse kuuluvuse mõju vaimsele heaolule ja subkultuurid (Brigitta Davidjants), loovuuringud laiemalt.
Konkreetsemate ideedena näeme koostöövõimalust uue ASTRA++ raames korralduslike riskide hindamise ja haldamise tööriista arendamiseks kultuuri- jm sündmuste jaoks; turismitoodete ja -teenuste arendust; audiobrändide teemat; digiõpet (EMTA poolt virtuaalset muusikaõpet).
Sügisel on EMTA teadlastel kavas tulla külla TalTechi.
On 12.02.2024, Maris Zernand-Vilson, Marianne Kallaste, Marge Sassi, Anne Muldme and Koidu Saia from the Department of Business Administration visited the Estonian Academy of Music and Theatre to get acquainted with their research development activities and discuss possible cooperation.
We found a number of topics that we could collaborate on in (further) education as well as in research development projects - for example, management topics in cultural management (e.g. up to the management of folk dance groups, volunteers), entrepreneurship in cultural management (we already collaborated on the EDU and TEGU projects), key competences for professional cultural management (Kaari Kiitsak-Prikk), safety and risk assessment in cultural management (Marko Lõhmus), musicians' mental health and music humour/memes (Marju Raju), the impact of subcultural affiliation on mental well-being and subcultures (Brigitta Davidjants), creative research in general.
More specific ideas include: the possibility of cooperation in the framework of the new ASTRA++ for the development of an organisational risk assessment and management tool for cultural and other events; the development of tourism products and services; the theme of audio-brands; digital education (virtual music education by EMTA).
In the autumn, the academy's researchers plan to visit TalTech.
Tartu konverentsisaadiku programmi tänuüritusel sai tunnustuse ka rahvusvaheline ESU konverents, mille korraldas TalTech koostöös Tartu Ülikooliga. Korraldajate seas olid mitmed instituudi ettevõtluse valdkonna liikmed. Tänukirja võttis vastu valdkonnajuht ja vanemlektor Sirje Ustav.
ESU konverentsist lähemalt: http://www.esu-network.eu/conference/esu-2023/
Palju õnne!
29. jaanuaril osales nooremprofessor Marina Järvis President Kaljulaidi Fondi lähisuhtevägivalla ennetamise ja tööandjate initsiatiivi kohtumisel, kus arutati tööandjate kompetentsikeskuse kontseptsiooni Eestis, et toetada tööandjaid, kes soovivad tõhusalt panustada lähisuhtevägivalla ennetamisse ja vähendamisse. Loodav kompetentsikeskus peaks pakkuma parimaid teadmisi, ettevalmistust ja tuge, et olla lähisuhtevägivallateadlik tööandja.
Kohal olid esindajad: Maxima Eesti, SOL Eesti, LHV, Bolt, Wise, Tallink Eesti, Swedbank Eestis, IKEA, Ensto, Optimist Public, Fujitsu Estonia, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Eesti HR Selts, Ohvriabi SKA, Chemi-Pharm ja Marina Järvis TalTechi esindajana.
On 29 January, Marina Järvis, Assistant Professor, took part in the meeting of the President Kaljulaid Foundation's Domestic Violence Prevention and Employer Initiative, where the concept of an Employer Competence Centre in Estonia was discussed to support employers who wish to contribute effectively to the prevention and reduction of domestic violence. The new competence centre should provide the best knowledge, preparation and support to be a domestic violence aware employer.
Representatives of Maxima Estonia, SOL Estonia, LHV, Bolt, Wise, Tallink Estonia, Swedbank Estonia, IKEA, Ensto, Optimist Public, Fujitsu Estonia, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Estonian HR Society, Ohvriabi SKA, Chemi-Pharm and Marina Järvis representing TalTech were present.
Instituudi kaasprofessor tenuuris Mari-Klara Stein nomineeritakse "Naised teaduses" päeval AcademiaNeti üleeuroopalisse andmebaasi.
Rahvusvahelist päeva „Naised teaduses“ peetakse alates 2015. aastast ÜRO eestvedamisel igal aastal 11. veebruaril. Selle eesmärk on rõhutada naiste ja tüdrukute rolli teaduses, murda soostereotüüpe ning naisi rohkem teadusse tuua.
Eesti Teadusagentuur esitab sel puhul juba seitsmendat korda nominente naissoost tippteadlaste portaali AcademiaNet. Seekord saab nominatsiooni 16 Eesti teadlast.
Mari-Klara Stein, tenured associate professor at the Department, will be nominated on the "Women in Science" day in AcademiaNet's Europe-wide database.
International Day of Women and Girls in Science has been held every year on 11 February since 2015 organised by the United Nations. Its aim is to highlight the role of women and girls in science, to break gender stereotypes and to bring more women into science.
For the seventh time, the Estonian Research Council is nominating women scientists for the AcademiaNet portal. This time 16 Estonian researchers will be nominated.
Ettevõtluse grupp oli 25-26.01 Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverentsil Pühajärvel. Konverentsi teema oli globaliseerumine vs deglobaliseerumine.
Sirje Ustav tegi majandusteadlastele väikese ülevaate GEM uuringu esialgsetest tulemustest ja leiti aega ka tiimiga ettevõtlusõppe uue semestri tegemised läbi arutada.
The Entrepreneurship Group was at the annual conference of the Estonian Economic Society in Pühajärve on 25-26.01. The theme of the conference was globalisation vs deglobalisation.
Sirje Ustav gave the economists a brief overview of the preliminary results of the GEM survey and there was also time to discuss the activities of the new semester of entrepreneurship studies with the team.
01.02.2024
Kuidas saab õppejõud teha kindlaks, kui suur osa tema loengus jagatud akadeemilistest teadmistest igapäevases tööelus kasutust leiab? Üks võimalus on ise kohapeale minna ja järele vaadata! Nii nagu tegid seda kuus Tallinna tehnikaülikooli õppejõudu, kes olid möödunud aasta oktoobrist detsembrini Swedbankis praktikal.
Tallinna tehnikaülikooli õppejõud on Swedbankis praktikal käinud juba kolm aastat. Olenevalt oma huvidest avanes majandusteaduskonna ja infotehnoloogia teaduskonna lektoritel sedapuhku võimalus tutvuda kahe kuu jooksul erinevate pangatiimide tegemistega, alustades personalijuhtimise ning töötajate arendamise ja koolitamise teemadega Swedbanki akadeemias ning lõpetades küberturvalisuse ja andmeteadusega. Praktika hõlmas endas nii klassikalist töövarjutamist, koosolekutel osalemist kui ka iseseisvaid ülesandeid.
Programmis osalenud õppejõud tõdesid üksmeelselt, et pangas kogetu andis neile laiema vaate oma valdkonnast ning aitas neil sügavamalt näha, mida õpilased ja ettevõtted ülikoolilt ootavad. Millised olid õppejõude arvates praktika parimad õppetunnid ning mida nad võtavad pangas kogetust oma loengutesse ja kolleegide jaoks kaasa?
Praktika avardab silmaringi ja tuletab meelde elementaarse
Swedbanki akadeemia tiimis praktika olnud ärikorralduse instituudi ettevõtluse lektor Marianne Kallaste:
„Oma kolleegidega saan jagada kogemust, kuidas erinevaid uuenduslikke protsesse planeerida ja juhtida. Uusi algatusi on oluline siduda olemasolevate tegevustega ja kaasata eri sihtrühmi. Tundub elementaarne, aga igapäevases tegevuses kipub see ununema. Seetõttu on praktika teises keskkonnas väga väärtuslik – avardab silmaringi ja tuletab meelde elementaarse.
Õppetöösse saan veel julgemalt kaasa võtta selle, et teooria ja praktika täiendavad ega välista teineteist. Üliõpilastelt kuuleb sageli, et teooria on asi iseeneses ega seostu igapäevaste tegevustega. See, kuidas ma kogesin praktikal teaduspõhist lähenemist tegevuste planeerimisel, andis lisastiimuli ühendada teadusuuringuid ja praktilisi ülesandeid õppetöös.“
Tugevam side kõrgkooli ja tööandja vahel
Swedbanki erinevaid IT-tiime varjutanud IT-kolledži tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika lektor Kristiina Hakk: „Kiiresti muutuvas ja arenevas IT-maailmas on õppejõududele värske praktikakogemus väga oluline. Reaalne kogemus suurettevõttes võimaldab paremini hoomata hetkeolukorda arvestavate oluliste strateegiliste otsuste tagamaid ja olla kursis sellega, milliseid töövahendeid ja metoodikaid reaalsete probleemide ja ülesannete lahendamisel tegelikult kasutatakse. Usun, et töövarjutamine aitab mul eelkõige tudengite lõputööde juhendamisel ja hindamisel hoida fookus õiges kohas ning valmistada koolilõpetajaid paremini ette tööturule sisenemiseks ja seal edukalt hakkama saamiseks. Lisaks tugevdab iga selline programm sidet tööandja ning kõrgkooli vahel.“
Jalad-maas efekt
Ettevõtte modelleerimise ja ettevõtte transformeerimise lektor tarkvarateaduse instituudis Mart Roost: „Praktika suurimaks väärtuseks pean võimalust tutvuda rahvusvahelise suurettevõtte igapäevatöö eri tahkudega. Õpitust ja kogetust võtan muuhulgas kaasa senisest sügavama arusaamise ärivaldkonna teenuste ja IT süsteemide pidevarenduse paindlikust planeerimisest ja korraldamisest virtuaalsete iseorganiseeruvate meeskondadega Scaled Agile Framework raamistiku järgi. Sarnast lähenemisviisi tasub rakendada ka ülikoolis, näiteks konkreetse õppekava ja selle ainete koordineeritud arendamisel.
Praktikakogemust on vaja, et hinnata õpitavate ja õpetatavate teemade olulisust ja siduda neid tegeliku elu näidetega. Kui oled näinud mõnd õpetatavat või mitte veel õpetatavat meetodit või seni ainult kirjandusest loetud lähenemist reaalses ettevõttes edukalt toimimas, tekib jalad-maas efekt ning suudad seda asja tudengitele veenvamalt ja näitlikumalt edastada ning iseseisvalt edasi uurima motiveerida.“
Tähtsad on igasuguse taustaga kogukonna liikmed
Swedbankis küberturvalisuse valdkonnaga tutvunud tarkvarateaduse instituudis doktorant-nooremteadur õppejõud Shaymaa Khalil:
„Minu jaoks oli see elu esimene praktika ning minu jaoks oli see väga huvitav, kuna polnud varem mõelnud, et võiksin 40ndates veel praktikale saada.
Kuigi mul on varasem ettevõttes töötamise kogemus, on igal organisatsioonil oma protsessid ja tööviis. Swedbanki praktika andis mulle hea võimaluse kogeda, kuivõrd nõudlikum ja piiravam on pangandussektori IT-turvalisus võrreldes teiste domeenidega. Panganduses on palju regulatsioone ja nõudeid, mistõttu on see vägagi sobilik valdkond küberturvalisuse tundmaõppimiseks.
Küberturvalisus on kiiresti kasvav valdkond, millega paljud organisatsioonid tegelevad, ning võimatu on eraldada uuringuid igapäevasest korporatiivsest tööst. Küberturvalisuse teadmiste levitamisel on vajalikud kogu kogukonna, nii akadeemilise kui ka ettevõtte taustaga inimeste teadmised.“
Mida räägib mentor?
Praktikaprogrammis juhendajana osalenud Swedbanki andmeteadlane Lehar Oha kaasas arvutisüsteemide instituudi doktorant-nooremteaduri Mahdi Taheri andmeteadlaste tiimi projekti, kus hinnati keelemudelit. Andmeteadlaste tiim tegeleb Swedbankis tehisintellekti süsteemide arendamisega. Oha sõnul oli praktikaaeg vastastikku ääretult kasulik. „Hindasime koos keelemudelite toimivust, plusse ja miinuseid, tegime koos teaduskirjanduse ülevaateid, uurisime hindamisvahendeid, ehitasime hindamisandmestikke ja pidasime koos palju lõbusaid arutelusid. Hindasin väga Mahdi läbinägelikku ja värsket vaatenurka, samuti positiivset suhtumist. Ootan huviga tulevikus koos kolleegidega sarnastes programmides osalemist. “