ÕPPEKAVA STATUUDI PÕHIMUUDATUSED

01.01.2025 jõustuva Tallinna Tehnikaülikooli õppekava statuudi peamised muudatused varasema statuudiga võrreldes on järgmised:

1. täpsustatud on termineid (ühisõppekava, topeltkraadi õppekava);

2. uuendatud on kohustuslikud ainevaldkondlikud ja üldpädevused I astme õppekavades (täielikult sisse viidud alates 2028/2029. õa-st), mille täpsemad nõuded on kinnitatud õppeprorektori korraldusega;

3. magistriõppe õppekava nõuded on muudetud paindlikumaks;

4. uute õppekavade avamise protsess on detailsemalt kirja pandud, eeltaotluse ja õppekava sisestamise tähtajad on toodud varasemaks, et õppekomisjon, senat ning ministeerium jõuaks uue õppekava kinnitada enne vastuvõtuperioodi algust.

Nimetatud muudatuste kõrval vaadati üle õppekava statuudi ülesehitus ja struktureeriti see sisus osaliselt ümber.

Statuudi rakendamise juhend on üles ehitatud statuudi peatükkide ja paragrahvide kaupa. Lehe vasakul poolel olev info selgitab, kuidas tõlgendada statuudi olulisemaid lõikeid ja punkte, paremal poolel on toodud välja täpsustused, terminid ning viited teistele õigusaktidele ja abimaterjalidele.

Küsimuste korral võtke ühendust õppeosakonna arendus- ja kvaliteeditalitusega:
oppekavad@taltech.ee, tel 620 3491

1. peatükk ÜLDSÄTTED

Statuudis kasutatud terminite puhul lähtutakse kõrgharidusseaduses ja kõrgharidusstandardis kasutatud definitsioonidest ja tõlgendustest.

§ 2 Õppekava ja selle ülesehitus

Lg 2 Õppekava on kõrgharidustasemeõppe alus, millega kinnitatakse õppe eesmärgid, õpiväljundid, õppe nominaalkestus ja -maht, õppekeel, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu, spetsialiseerumisvõimalused ning õppe lõpetamise tingimused.

Lg 3 kirjeldab koostöölepingu alusel toimivate õppekavade üldpõhimõtteid ja selgitab ühisõppekava ning topeltkraadikava avamise üldpõhimõtteid ning nimetab õppekavade täies mahus täitnule antavad lõpudokumendid (vt joonist).

Open

Lg 5 Õppekava koosneb õppeainetest, mis paigutuvad moodulitesse. Moodul on õppekava sisulise liigendamise ühik, mis koondab õppeained eesmärgistatud kogumiks või koosneb ühest õppeainest. Moodulile tuleb sõnastada eesmärgid ja õpiväljundid.

Lg 7 Õppeaine maht on üldjuhul 6 EAP-d. 6 EAP (ja mahukamad) õppeained võimaldavad käsitleda teemasid komplekssemalt, rakendada mitmekesisemat õpetamismetoodikat ning teha õppejõududel rohkem koostööd. Õppekavade ülesehitus on lihtsam. Samuti on üliõpilastel semestris vähem õppeaineid. 6 EAP süsteem võimaldab rohkem paindlikkust ja partnerlust teiste Eesti ülikoolidega (VÕTA rakendamisel, ühisõppekavade loomisel jms). Erandkorras ja põhjendatud juhtudel võib õppekava sisaldada ka 3 EAP mahus õppeaineid (eelkõige valikainetena).

Lg 8 Õppekaval võib olla üks või enam peaeriala ehk spetsialiseerumist. Ühe peaerialaga õppekaval on õppekava ja peaeriala nimetused ühesugused. Mitme peaerialaga õppekaval on õppekava nimetus peaerialade n-ö katusnimetus.

Lg 9 Kõrvaleriala eesmärk on pakkuda õppekava olulisematest õppeainetest koostatud nn kontsentreeritud valikut teise õppevaldkonna õppekaval õppivale üliõpilasele, võimaldades tal omandada erialased alusteadmised ja -oskused kõrvalerialal tööle asumiseks või õpingute jätkamiseks.Üliõpilasel on võimalik valida kõrvalerialaks ka enda õppekava teise peaeriala põhiselt loodud kõrvaleriala. Ühel õppekaval võib olla mitu kõrvaleriala (pidades silmas mitme peaerialaga õppekavasid).

Kõrvaleriala minimaalne maht on 45 EAP-d. Juhul kui kõrvaleriala sisaldab õppekava ainet, millel üliõpilane õpib, arvestatakse seda nii kõrvaleriala kui ka õppekava täitmisel. St kui 45 EAP mahuga kõrvalerialast näiteks kaks õppeainet kogumahuga 9 EAP on üliõpilasel täidetud ka õppekavast, millel ta õpib, siis nende arvelt ta õppeaineid juurde deklareerima ei pea ja sisuliselt tuleb kõrvaleriala omandamiseks sooritada 45–9=36 EAP.

2. peatükk BAKALAUREUSE-, RAKENDUSKÕRGHARIDUS-, MAGISTRI- NING INTEGREERITUD BAKALAUREUSE- JA MAGISTRIÕPPE ÕPPEKAVA

§ 3. Bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus-, magistri- ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe (edaspidi integreeritud õpe) õppekavadele esitatavad nõuded

Lg 1 õppekava osad: Õppekava koosneb sisuliselt eri eesmärgiga õpetest ja on üles ehitatud moodulitena. Õppekava sisulised osad on üldõpe, põhiõpe, eriõpe (sh praktika), vabaõpe, lõputöö ja/või lõpueksam(id). Kõikide nende õpete põhiselt võib koostada nii ühe kui ka mitu moodulit. 2-aastase nominaalkestusega magistriõppe õppekavas on magistritöö ja -eksami vahemik 18–30 EAP, mis annab võimaluse muuta magistritöö kirjutamise / õppekava lõpetamise protsess paindlikumaks, nt koosneb magistritöö või magistrieksam kahest osast (magistritöö 24 EAP ja magistriseminar 6 EAP või magistrieksam 18 EAP ja magistriprojekt 12 EAP).

Lg 3 primmid

Lg 4 Valikained moodustavad õppekava mahust vähemalt 15%, kusjuures igas moodulis, kus valikaineid pakutakse, peab neid olema vähemalt 1,3 korda rohkem (arvestus EAP-des), kui mooduli täitmiseks tarvis on, nt tuleb mooduli täitmiseks sooritada 9 EAP mahus valikaineid → moodulis peab pakkuma vähemalt 9*1,3=11,7~12 EAP valikaineid. Valikainete 15% määra hulka ei arvestata vabaõpet.

Open

Mitme peaerialaga õppekavas on üldõppe moodul peaerialadele ühine. Erandina võivad peaerialadel olla erineva sisuga üldõppe moodulid, kui peaerialadel toimub õppetöö eri asukohtades (Tallinn-Tartu, Kohtla-Järve-Tartu). Üldjuhul on ühine ka põhiõppe moodul või on peaerialapõhistes põhiõppe moodulites õppeainetes märgatav ühisosa (mitu õppeainet). Spetsialiseerumine ja õppeainete suur erinemine toimub eriõppes (joonisel sinise ja roosaga).

Lg 5 kehtestab sisunõuded esimese astme (sh integreeritud õppe) õppekavadele.

Lg 6 kehtestab sisunõuded magistriõppe õppekavadele.

Lg 5 p 2 ja lg 6 p 2 Õppekavades peab olema õppeaineid, milles kasutatakse interdistsiplinaarset õpet (vähemalt ühes õppeaines mistahes õppekava osas). Õppekavades peab olema õppeaineid, milles kasutatakse probleem- ja projektõpet.

Lg 5 p 3 ja lg 6 p 3 Eestikeelsetes õppekavades peab olema ingliskeelseid (eriala)õppeaineid. Ingliskeelsete erialaainete õppimine aitab üliõpilasel arendada erialast akadeemilist keeleoskust. Samuti saab pakkuda ingliskeelseid õppeaineid Erasmuse ja EuroTeQi üliõplastele, mis võib anda ka eestikeelsete õppekavade üliõpilastele rahvusvahelise õpikogemuse.

Lg 5 p 4 ja lg 6 p 4 Esimese ja teise astme ingliskeelsetes õppekavades peab olema vähemalt 6 EAP mahus eesti keele ja kultuuri õpet. Õppeaine on suunatud välisüliõpilastele, st valikaine.

Lg 7 1-aastaste magistriõppe õppekavade erand: õppekavas ei pea olema ettevõtluse õppeainet, eestikeelsetesse õppekavadesse ei pea lisama ingliskeelset õppeainet. 1,5-aastase nominaalkestusega 90 EAP mahus magistriõppe õppekavades peavad lg-s 6 nimetatud punktid täidetud olema.

Lg 8 Ainekava ja õppekava vormistamisel ning ainekava muutmisel tuleb lähtuda ainekava ja õppekava vormistamise korrast, kus on loetletud ÕIS-i sisestatavate andmete koosseis, ainekava muutmise põhimõtted, selgitused selle kohta, millal ainekava muuta saab ja mis tingimustel tekib ainekavast uus versioon. Ainekava sisu muutmisel on abiks vastav juhend ja õpiväljundite sõnastamise ABC (vt paremal).

Lg 9 Akadeemiliste struktuuriüksuste õppetöö töömahukuse arvestamise tingimused ja korra kehtestab rektor. Nädalatundide arv lähtub sõltuvalt õppeaine mahust üldjoontes maksimaalselt 40% nõudest, kuid on ümardatud loogilisema nädalatunni arvuni, sh on vabaks jäetud loengute, praktikumide ja harjutustundide omavaheline jagunemine nädalatundide piires, sõltudes otseselt õppeaine sisust ning vajadustest. Õppekorralduse eeskirjast tulenevalt kirjutatakse iseseisva töö sisu lahti õppeaine laiendatud ainekavas, et üliõpilasele oleks teada, mida temalt iseseisva töö raames oodatakse ja nõutakse.

Lg 10 Kõik esimese ja teise astme õppekavadesse kuuluvad kohustuslikud õppeained peavad olema varustatud e-toega. Juhul kui e-tuge soovitakse lisada valikainele, peab see vastama samadele nõuetele, mis on kohustuslikel ainetel. Vt haridustehnoloogia keskuse e-õppe standardit.

3. peatükk DOKTORIÕPPE ÕPPEKAVA

§ 4 Õppekavale esitatavad nõuded

Peatükis on sarnaselt esimese ja teise astme õppekavadele kirjeldatud doktoriõppe õppekava mahtu, mida arvestatakse tundides. Kehtestatud on moodulite minimummahud ja selgitatud, missuguse sisuga õppeainete ning missuguste tegevustega need täidetakse.

4. peatükk ÕPPEKAVA AVAMINE, MUUTMINE JA SULGEMINE

Peatükis on kehtestatud õppekava kui õpingute alusdokumendi avamise, muutmise ja sulgemise põhimõtted. Eraldi on rektori käskkirjaga kinnitatud tasemeõppe programmide haldamise (sh programmijuhi ülesanded, õppeprogrammide kvaliteedi kindlustamine) kord, mille keskmes on õppeprogramm, programminõukoda ja programmijuht.

§ 5. Õppekava avamine

Paragrahvis on kirjeldatud õppekava avamise tingimused, protsess ja tähtajad koos erisustega, mis puudutavad ühisõppekava avamist.

Lg 2 Õppekava eeltaotluse esitamise tähtaeg on 1. märts. Selleks kuupäevaks esitatud eeltaotluste põhjal otsustatakse, missugustel õppekavadel avatakse vastuvõtt järgmise kalendriaastal. Eeltaotluses tuleb selgitada õppekava avamise vajadust ja põhjendada, kuidas oleks uus õppekava kooskõlas ühiskondlike arengute ja vajadustega. Välja tuleb tuua õppekava esialgne kavand moodulite tasandil, st missugused osad on õppekavasse planeeritud ja mida need sisaldama hakkavad. Esitada tuleb õppekava eesmärgid ja õpiväljundid, samuti nende võrdlus KHS-is ja selle lisas 1 toodud nõuetega õppekavadele. Juhul kui õppekavaga on seotud kutsestandard, tuleb eeltaotluses võrrelda planaitava õppekava eesmärke ja õpiväljundeid ka sellega. Eeltaotlus peab andma ülevaate soestest teiste Eesti ja välisriikide ülikoolide õppekavadega ning loodava õppekava konkurentsieelise, samuti tooma välja ülikoolisisesed koostöökohad, analüüsima sihtrühma ja lõpetajate tööturu väljundit, nimetama eeldatava üliõpilaste vastuvõtuarvu ja kirjeldama õppekava ressursse.

Lg 3 Ühisõppekava on õppe alusdokument, mille järgi toimub õpe kahes või enamas kõrgkoolis, kes on ühisõppekava koos välja töötanud ja heaks kiitnud. Ühisõppekava alusel toimuva õppe korraldamise üksikasjad lepivad ühisõppekava läbiviimises osalevad õppeasutused kokku ühisõppekava koostöölepingus. Nõuded ühisõppekavale, ühisõppekava avamisele ja koostöölepingule on kehtestatud kõrgharidusseaduse §-s 11. Juhul kui ühisõppekava registreerimiseks esitatud taotluse ja sellele lisatud andmete kontrollimisel ei selgu, kas ühisõppekava alusel läbi viidava õppe kvaliteet on piisav ja ühisõppekavas kirjeldatud õpiväljundid õppekavaga saavutatavad, korraldab HTM Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (edaspidi HAKA) kaasabil ekspertiisi.

Lg 4 kirjeldab õppekava eeltaotluse hindamise protsessi eeltaotluse esitamise hetkest kuni otsuseni, kas õppekava arendusega jätkatakse või mitte.

Lg 5 Uuele õppekavale tuleb määrata programmijuht ja programminõukoda. Dekaan esitab sellekohase esildise õppeprorektorile (doktoriõppe puhul teadusprorektorile) hiljemalt õppekava avamisele eelneva kalendriaasta 5. septembriks. Programmijuhi kinnitamise järel luuakse talle õppeinfosüsteemis (edaspidi ÕIS) programmijuhi töökoht ja programmijuht saab hakata uut õppekava ÕIS-i sisestama.

Lg 6 Kõik õppekavasse lisatavad õppeained tuleb kooskõlastada õppetööd läbi viivate struktuuriüksuste juhtidega.

Lg 7 Teaduskonna nõukogu kinnitab uue õppekava kavandi (ehk sisestatud õppekava ÕIS-is) ja esitab selle õppeosakonnale (oppekavad@taltech.ee). Kavandiga koos esitatakse õppeosakonnale õppejõudude nimekiri, võrdlus KHS-i lisas 1 toodud kõrgharidusastme õpiväljunditega, õppekava avamise seletuskirja, vähemalt kaks eksperthinnangut valdkonna erialaliitudelt ja/või tööandjatelt. Ühisõppekava avamisel tuleb esitada ka KHaS-is sätestatud nõuetele vastava koostöölepingu projekti. Eksperthinnangud võib esitada ka selle õppekomisjoni ajaks, kus uut õppekava tutvustatakse.

Lg 8 Õppeosakond kontrollib õppekava vastavust nõuetele ja kooskõlastab selle.

Lg 9 Teaduskonna nõukogu otsustab nõuetele vastava ehk õppeosakonnas kooskõlastatud õppekava avamise ja edastab teaduskonna nõukogu otsuse õppeosakonnale ning esitab õppekava koos lg-s 7 loetletud lisadokumentidega senatile. Senati otsuse kavandi koostab ja lisamaterjalid saadab õppekomisjonile õppeosakond.

Lg 10 Uued õppekavad kinnitab senat hiljemalt 9 kuud enne õppeaasta algust. Planeeritult kinnitatakse uued õppekavad novembri senatis. Detsembris saadab õppeosakond senatis kinnitatud õppekavad Haridus- ja Teadusministeeriumisse (HTM) registreerimisele. HTM kontrollib õppekava nõuetele vastavust ja registreerib selle. Puuduste korral saadetakse õppekava tagasi ja ülikool saab võimaluse puudused tähtajaks kõrvaldada või loobuda õppekava avamisest.

Lg 11 Õppekava avamiseks nõutud dokumendid tuleb esitada õppekava avamisele eelneva kalendriaasta 1. oktoobriks. Dokumentide esitamisel peavad õppekava ja uute õppeainete ainekavad olema ÕIS-is kinnitatud.

§ 6. Õppekava muutmine

Õppekavade muutmine on TalTechis valdavalt programmijuhi ja teaduskonna nõukogu pädevuses.

Lg 1 Juhul kui olemasoleval õppekaval muutub õppekeel, õppe nominaalkestus, maht või muudetakse olulisel määral õppekava eesmärke ja õpiväljundeid, tuleb taotleda uue õppekava avamist. Uue õppekava avamise protsess algab eeltaotluse esitamisega (vt lähemalt § 5 ülal).

Lg 2 1. jaanuaril luuakse kõikidest vastuvõtuks avatud esimese ja teise astme õppekavadest ÕIS-is uus versioon. Uus versioon on koopia viimasest vastuvõtuks avatud versioonist.

Lg 3 ja 5 Programmijuht (või tema määratud isik) saab teha uues versioonis muudatusi, nt muuta moodulite mahte ja neis sisalduvaid õppeaineid. Kui uus versioon on ÕIS-is valmis, kinnitab programmijuht selle ja saadab õppeosakonda (oppekavad@taltech.ee) muudatusi põhjendava seletuskirja. Need muudatused kinnitab teaduskonna nõukogu.

Lg 4 Kui uude õppekava versiooni soovitakse lisada peaeriala või sulgeda olemasolev peaeriala, muuta õppekava nimetust või antavat kraadi või muuta õppekava haldavat struktuuriüksust, kinnitab need muudatused senat.

Lg 7 ja 8 Eelmistes õppekava versioonides võib asendada üksikuid õppeaineid samas mahus, lisada valikaineid ja lõpetada valikainete õpetamine. Muudatused tuleb enne teaduskonna nõukogus kinnitamist õppeosakonnas kooskõlastada. Õppeosakonnale kooskõlastamiseks esitatud teaduskonna nõukogu otsuse eelnõus sisalduvad uued õppeained peavad olema ÕIS-is kinnitatud. Septembris esitatud ja kinnitatud muudatused hakkavad kehtima kevadsemestrist, jaanuaris esitatud ja veebruaris kinnitatud muudatused hakkavad kehtima järgmise õppeaasta sügissemestrist.

Lg 10 Õppekava muudatusettepanekute esitamise ja kinnitamise tähtajad:

*seletuskiri, uue versiooni kavand ja/või uued ainekavad õppeinfosüsteemis

§ 7. Õppekava sulgemine

Lisaks õppekava statuudis loetletud põhjustele suletakse õppekava ka juhul, kui selle asemel avatakse uus õppekava. Õppekava sulgemisele eelneb vastuvõtu lõpetamine. Õppekava sulgemiseks esitatakse õppeosakonnale seletuskiri, kus põhjendatakse lühidalt, miks õppekava suletakse, ja nimetatakse õppekava sulgemise kuupäev. Õppekava sulgemise kuupäev arvutatakse selle järgi, et õppekava viimase versiooni vastuvõtust on möödas õppekava nominaalaeg + 2 aastat. Õppekava sulgemise kuupäev on alati 01.07.aaaa (st pärast õppeaasta lõppu).

§ 8. Erisused statuudis nimetatud nõuetest

Põhjendatud juhtudel võib ülikooli senat õppekavade muutmisel lubada erisusi statuudis nimetatud nõuetest. Juhul kui teaduskond soovib erandit statuudis nimetatud tähtaegades, taotleb teaduskond seda senatilt. Kui senat erandi heaks kiidab, võetakse muudatus õppeosakonnas menetlusse. Juhul kui teaduskond soovib erandit õppekavale esitatud nõuetes (õppekava struktuur, moodulite mahud jm), esitab teaduskond muudatusettepanekud statuudis nimetatud tähtajaks ja erisuse andmise üle otsustab senat hariliku õppekavade muudatuste kinnitamise protsessi käigus.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 9 Rakendussätted

Lg 2 Määruse § 3 lg 5 punktidega 1 ja 2 ning lg 6 punktiga 2 kooskõlla viimiseks on kehtestatud üleminekuaeg. Kõik esimese ja teise astme õppekavad peavad olema määrusega kooskõlas hiljemalt 2028/2029. õa-ks.