2.1. Projektiga seotud lepingute sõlmimine

Kõik lepingud, k.a grandilepingud, konsortsiumilepingud, vaatab enne allkirjastamist üle teadusosakonna jurist. Selleks tuleb saata lepingu eelnõu meetmenõustajale teadusosakonnas, kes edastab selle juristile, kellega koos dokument läbi vaadatakse. Lepingu kooskõlastamine ja allkirjastamine toimub üldjuhul dokumendihaldussüsteemis Delta.

Kui juristil või spetsialistil on märkusi, edastatakse need projektijuhile, kes edastab need rahastajale või juhtpartnerile. Leping liigub osapoolte vahel seni, kuni kõiki osapooli rahuldav konsensus on saavutatud. TO jurist vaatab läbi lepingu õiguslikud küsimused, lepingu sisuliste tingimuste sobivusele peab andma hinnangu lepingu täitja.

Lepingute puhul tasub tähele panna:

• Lepingud, eriti konsortsiumilepingud, sisaldavad lisaks juriidilistele peensustele ka korralduslikke kokkuleppeid, mis tuleb osapooltel enne allakirjutamist läbi mõelda (näiteks millised juhtorganid moodustatakse, kui tihti toimuvad koosolekud, kui palju esindajaid iga osapool peab juhtorganisse saatma, jne). Kui lepingul on palju osapooli, võib arvestada, et läbirääkimised võtavad aega, kuna iga muudatus peab saama iga osapoole nõusoleku. Seega on mõistlik alustada läbirääkimiste protsessiga võimalikult aegsasti.
• Vältida tasub enda „kinni kirjutamist“ – see võib juhtuda, kui lepinguga minnakse liiga detailseks küsimustes, mida oleks mõistlikum lahendada jooksva koostöö käigus. Lepingus sätestatu muutmiseks on vaja teha lepingule lisa, mille allkirjastavad kõik osapooled. Seega tuleb kaaluda küsimuse olulisust ja lepingusse panna vaid kokkulepped, mis kindlasti vajavad siduvalt paika panemist enne koostööle asumist ja mida eeldatavalt projekti käigus ei muudeta. Vajadusel võib lepingus sätestada lihtsama muudatuste korra – näiteks lisada lepingule detailse ajakava, aga sätestada, et pooled võivad teatud vahetähtaegade muutmises kokku leppida e-posti teel.
• Kuna projektis osalevad teadlased on tekkiva intellektuaalomandi ja uue teabe loojateks, tuleb hoolikalt läbi mõelda intellektuaalomandit käsitlev osa. Samuti on vaja tähelepanu pöörata nendele sätetele, mis puudutavad olemasolevat intellektuaalomandit ja teavet, mille me omalt poolt projekti panustame. Lepingud sätestavad tihti rahastaja või partnerite vahelise õiguse kasutada teiste lepingupoolte intellektuaalomandit projekti jooksul, aga ka pärast seda. Selleks, et ülikool saaks sellist tingimust täita, st intellektuaalomandi kasutust lubada, peavad ülikoolil endal olema vastavad õigused – ja seetõttu tuleks igakordselt üle vaadata, millised lepingud on ülikooliga sõlminud projektis osalevad teadlased. Intellektuaalomandi teemal nõustab ettevõtlusosakond, kontakt Mart Enn Koppel, e-post mart.koppel@taltech.ee.
• Autoriõiguste puhul sätestab Eesti seadus:
  • töölepinguga töötava isiku loodud teose varalised õigused lähevad automaatselt tööandjale, kui leping ei sätesta teisiti:
  • Käsunduslepingu puhul sellist seadusesätet ei ole, seega jäävad õigused autorile;
  • Patendi ja kasuliku mudeli registreerimise õigus jääb sõltumata lepingutüübist autorile;
  • Tööstusdisainlahenduse registreerimise õigus läheb tööandjale/tellijale üle nii töö- kui käsunduslepingu puhul.

Need tingimused kehtivad üldiselt, kui lepingus ei tehta teisi kokkuleppeid. Seega tuleks vaadata üle kõik lepingud ja vajadusel teha näiteks töölepingule lisa, et sätestada erisus konkreetses projektis loodava intellektuaalomandi kohta. Kui projektis osaleb üliõpilane, kellel ei ole ülikooliga töö- ega käsunduslepingut, tuleks temaga sõlmida leping, mis reguleerib intellektuaalomandit ja teavet (sh ka konfidentsiaalsust).

Vajadusel kaasab jurist ka intellektuaalomandi spetsialisti.

Rahastamislepingu  allkirjastab volitatud isik, vt volitusi SIIT või kui on tegemist veebipõhise taotlemisega, siis kinnitab lepingu portaalis selleks volitatud isik:

• Funding and Tenders portal (Participant portal, EK rahastamise andmebaas). Kui olete esitanud oma taotluse läbi Participant portali ja saanud positiivse rahastamisotsuse, siis peab projekti sisestanud isik kinnitama projekti juurde LSIGNi (legal signature - Marika Lunden) ja FSIGNi (financial signature) – Siret Malleus.

Seda saab teha järgmiselt:

vali oma projekt, vali manage consortium, vali Tallinna Tehnikaulikool, vali paremalt poolt edit või add roles ja lisa isikud.

Kui isikud on lisatud, saab LSIGN kinnitada dokumendid portaalis ja projektiga saab edasi liikuda.

Lepingute allkirjastamiseks palume saata lõplik rahastamisleping 3 tööpäeva enne allkirjastamise tähtaega teadusosakonda oma meetme nõustajale või Riina Vilgatsile e-postil riina.vilgats@taltech.ee.

Kõikide projekti osapoolte poolt allkirjastatud leping registreeritakse dokumendihaldussüsteemis ja lisatakse projekti kausta.

Horisondi lepingute näidised on järgmised:

Horizon Model Grant Agreement

Horizon Model Grant Agreement lump sum rahastusmudeli puhul