Kuidas õpetada ja mitte õpetada (tulevasi) juhte: mängud ja emotsioonid ettevõtliku eestvedamise õppeaines
Lektor Marge Sassi jagab mõtteid Ettevõtliku juhtimise MBA programmi raames õpetamisest ettevõtliku eestvedamise õppeaines, tuues esile selle aasta erilise mitmekesisuse nii tudengite tausta kui ka loengutega kaasnevate emotsioonide osas. Tema kogemused näitavad, kuidas ootamatuid olukordi pakkuvad praktilised ülesanded aitavad luua turvalist eksimisruumi tudengitele.
Ettevõtliku juhtimise MBA programm TalTechis on alati olnud väljakutse õppejõule, kuna tudengite kogemused, soovid ja ootused on väga erinevad. Selle õppeaasta kursus paistis eriliselt silma tudengite mitmekesisuse, kuid samas ka ühise hingamise poolest. Juba esimesel loengupäeval septembris oli tajutav kursuse ühtsustunne ja positiivne energia.
Mitmekesisus kui rikkus
Selle aasta MBA kursusel on esindatud kõikvõimalikud mitmekesisuse vormid, alates kultuurilistest, vanuselistest ja rahvuslikest erinevustest kuni erialase kogemuse variatiivsuseni.
Vaatamata kirevatele taustadele või just seetõttu, leidis grupp kiiresti ühise hingamise. Õppejõud Paavo Siimann, kes avas kursuse, tutvustas tudengitele lihtsat päikese lõõgastusharjutust, mis muutus kiiresti nende energiataseme tõstmise vahendiks ning tekitas rõõmsat elevust ka teiste õppejõudude loengutes.
Uuenduslikud õpetamismeetodid
Kursusel kasutati mitmeid mängulisi lähenemisi, mh hullasid tudengid õhupallidega koridoris, et seeläbi kogeda ning taasavastada süsteemi ja kontrolli mõju planeeritud tegevustele. Tõsisemat laadi õpikogemust pakkus simulatsioonimäng FLIGBY – osalejad said võimaluse juhtida California veinimõisa ja lahendada keerulisi juhtimisalaseid väljakutseid. Mängu käigus pidid nad langetama 192 juhtimisotsust, mis kõik põhinesid Csikszentmihalyi kulgemise teoorial. Kolleegide emotsioonide juhtimine oli juhi rollis tudengite hinnangul keerulisem kui nn klassikaliste juhtimispõhimõtete rakendamine.
Peale mängu lõppu said tudengid ülevaate enda isiklikust eestvedamisprofiilist, mis andis süvitsi ülevaate nende 29 eestvedamis- ja juhtimiskompetentsi kohta. See loob hea võimaluse enesereflektsiooniks ja arengueesmärkide seadmiseks. Enesereflektsioon on hindeline ja selle hindamine annab omakorda õppejõule võimaluse jõulud meeldivalt ja kasulikult veeta. Üksi mängimise kõrval pakutakse tudengitele võimalust ka sama mängu paaris mängida. Selle ülesande puhul väärtustavad tudengid enim ühiseid arutelusid ning koos paremate tulemuste saavutamise kogemist. Ehk siis ilmneb tihti vana tõde – koos oleme tugevamad!
“Ettevõtliku juhtimise kursus andis mulle enesekindlust juhtimises. Algul olin skeptiline, mida see võiks minu ligi 20-aastase kogemuse kõrval uut pakkuda, kuid olin meeldivalt üllatunud. Hindasin külalisesinejate ja meeskonna ausaid ettekandeid ning teadmiste rohkus klassis oli muljetavaldav. Soovitan seda kursust ka teistele juhtidele. Õppisin olema tähelepanelikum enda suhtes ja harjutama ka oma tööde delegeerimist. Mõistsin, et võiksin paremini kasutada meeskonna potentsiaali, aidates neil end arendada. J. Petersoni raamat oli hea õppevahend, kuigi kõik sellega ei nõustunud, pakkusid erimeelsused väärtuslikke arutelusid. Samuti resoneerusid külalisesinejate lood – lohutav oli näha, et ka teised juhid maadlevad otsuste raskusega. Juhina tuleb teha, mis vaja, isegi kui see alati ei meeldi,” jagas kursusel osalenud tudeng Hando oma kogemust.
Haavatava juhi väljakutse
Erilisena jääb meelde seminar, kus tudengid said välja pakkuda lahendusi juhi 1. kohanemisaasta väljakutsetele. Koostöös pikaajalise partneri, Coop Pank AS-iga, koostas õppejõud väljakutse, mis põhines noore juhi esimese tööaasta dilemmadel ja mida tudengid enne seminari tiimides analüüsisid. Seminaril osales ka Coop Panki juhatuse liige ja erakliendipanganduse juht Karel Parve, kes vastas tudengite küsimustele ja arutles tekkinud ideede üle.
Seminari käigus suundus arutelu planeeritust erinevale rajale, kui tudengid hakkasid juhile üliagaralt nõu andma iseenda varasematele kogemustele tuginedes, mitte vastava organisatsiooni konteksti arvesse võttes. Juht võttis selle kõik tänuga vastu, vaatamata sellele, et kohati tundus tagasiside veidi ründav. Ja ometi oli selle analüüsi mõju üdini positiivne – järgmises loengus selgus, et avatud ja haavatav lähenemine inspireeris ka tudengeid jagama oma isiklikke, sageli valusaid juhtimiskogemusi ja nii kaasnes juba niigi intensiivsele kogemusele ka veel üksteise kogemustest õppimine. Suurim õppimiskoht õppejõule oli – tulevikus tuleb tudengitele enne sarnaseid ülesandeid meelde tuletada konstruktiivse tagasisidestamise põhimõtteid ning ka jooksvalt ning korduvalt ülesande eesmärki meenutada. Eks suures nõuandmise tuhinas kipub meil kõigil aeg-ajalt aktiivse kuulamise oskus tagaplaanile jääma…
Kursuse kulminatsioon ja tagasiside
Viimane loeng kulges hoopis teistsuguses meeleolus – tudengid mängisid tiimides Kuldvillakut, et korrata üle fakte eestvedamise teooriatest ning kasutada neid praktilistes olukordades. Kõige keerukamaks osutusid situatsioonipõhist juhtimist puudutavad küsimused ja eks ta õige ole – it all depends… Kuigi kursuse alguses paistis silma üleüldine üksmeel, siis lõpuspurdis vallandus tiimide vahel hoopis konkurentsivaim. Siiski on põhjust loota, et mäng aitas kinnistada kursuse jooksul õpitut ja tekitas mõnusat pinget.
Järeldused
MBA kursuse lõpetamine on alati oluline hetk ka õppejõu jaoks. Selle aasta kogemus näitas, kuidas mitmekesisus, uuenduslikud meetodid ja avatud arutelud võivad soodsate asjaolude kokkulangemisel õpikogemuse viia uuele tasemele. Õppejõud tunneb, et on saanud palju juurde ka iseenda pedagoogilistes oskustes ja arusaamades. Tagasisidest ja edasisidest lähtuvalt toimuvad kõige olulisemad muutused kursuse arendamisel. Seega on mida oodata – kui tudengite anonüümne tagasiside on laekunud, läheb arendustööks!
Autor: Marge Sassi