Seadmete tootmine ja tarnimine - tootmise poolel on elektroonikaseadmete tootmiseks vajalike haruldaste taastumatute kaevandusressursside kaevandamine.
24/7 infotehnoloogia infrastruktuuri töötamise vajadus infotehnoloogiliste teenuste pakkumiseks (serverid, võrguseadmed), mis nõuab energiatarbimist toiteks kui ka jahutuseks, kuid ilma milleta ei saaks kasutada ja tarbida infotehnoloogilisi teenuseid.
Vähendage võimaluse uute elektroonikaseadmete soetamist (reduce) kasutades seniseid seadmed oma elukaare lõpuni või kui vajadus soetada elektroonika seadmeid, siis soetage kvaliteetsed ja vastupidavad seadmed (increase device lifecycle), mis oleksid kestlikud aastaid. Võimalusel kasuta oma seadmetes taastuvenergiat ja seadme mittekasutamisel lülita seade välja. 90% seadmete jalajäljest tekib tootmisel ja tarnimisel.
Parandage oma katkised seadmed (repair). Võimalusel asendage seadmes ainult vigane osa terve seadme välja vahetamise asemel.
Taaskasutage elektroonikat (reuse). Kui seade on töökorras ja enam ei kasutata, siis leidke seadmel uus omanik või kasutaja (seadme edasi müümine, heategevus, jne). Oluline on olemasolevat seadet tema eluea jooksul maksimaalselt kasutada enne kui ringlusest väljub.
Viige oma elektroonikaseadmed taaskasutusse (recycle). Andes seadmed tagasi ringlusesse on võimalik seadmetest eemaldada komponente, mis sisaldavad alumiiniumi, koobaltit, tina ning neid metalle on võimalik taaskasutada.
Kuna peamine jalajälg teenuste pakkumisel tekib energiatarbimisest, siis on oluline kasutada keskkonna sõbralikke energiaallikaid. Lõpptarbijana tarbides infotehnoloogilisi teenuseid on sul võimalus valida teenusepakkujad, kes kasutavad enam keskkonna sõbralikke energiaallikaid.
Infotehnoloogia lahenduste kasutamise saab jagada kaheks:
1)Infotehnoloogiliste teenuste tarbimine (eeldab andmekeskuses olevate serverite ja andmete edastamisekasutavate võrguseadmete tööd, mis tarbivad teenuse osutamiseks olulisel määral energiat)
Näiteks nt videote või muusika voogedastuse tarbimine, veebilehtede külastamine, videokõnede pidamine, jne.
2) Andmete salvestamine pilve- ja/või võrgupõhised andmekandjatele, mis tarbivad olulisel määral energiat. Andmed keskkonna säästlikkuse osas saame jagada kaheks:
Vajalikud ja kasulikud andmed
Digiprügi ehk andmemaht, mis ei tooda lisaväärtust, sest on ühekordse kasutusega, korduva sisuga, kahjustatud, unustatud ning mis kahjustab oma olemasoluga keskkonda, sest vajab ülalpidamiseks ressursse. Digiprügi all mõistetakse kõikvõimalikku mittevajalikku infot -mittevajalikke faile ja programme, vanu andmeid, fotosid ja videoid, suuri hulki veebibrauserite kasutusandmeid (cookies), kasutuid kontosid, mittevajalikke reklaame, vanu WiFi võrke, jne.
Mõlemal juhul teenusepakkujad peavad kasutama andmete liigutamiseks energiat kui ka andmete salvestamiseks. Seega kasutajana on sul võimalik vaadata üle oma teenuste tarbimine või kasutus ning tegeleda digiprügi eemaldamisega.
Voogesitus on teie keskkonnaalase südametunnistuse suurim vaenlane ja põhjustab igal aastal 300 miljonit tonni CO2 heitkoguseid, mis kasvab jätkuvalt. Hinnatakse, et sa 75-80% andmeliiklusest on põhjustatud voogedastusest. Selle vältimiseks vähendage oma igapäevast vaatamisaega (Netlfix, Youtube, sotsiaalmeedia platvormid) või võimalusel laadige vaadatav või kuulatav sisu endale seadmetesse, mis on vähem energia mahukas.
Vähenda tehnoloogia üleliigset kasutamist. Kuni kaheksakümmend protsenti videotest, mida me Internetis vaatame, on mõeldud meelelahutuseks või reklaamideks.
Kasuta veebiteenuseid otstarbekalt ja vajaduse põhiselt.
Loobu e-teavitustest ja uudiskirjadest, mida te tegelikult ei vaja või lugeda ei kavatse;
E-kirju saates vähendage kirjamanuseid. Võtke kasutusele kergemad failivormingud, võimalusel asendage manused hüperlingiga, mis kulutab vähem energiat. Tekstipõhised e-kirjad eraldavad umbes 4 gr/CO2e, rämpsposti minevad e-kirjad 0.3 gr/CO2e ja e-kiri koos manusega eraldab 50 gr/CO2e.
Veebikonverentside, - koosolekute ja -seminaride korraldamisel vältige võimalusel kaamerate sisselülitamist. Ühetunnine veebikonverents ja -kõne koos sisselülitatud kaameraga tekitab 157,3 grammi CO2e. Seevastu kõne ilma videokaamerata tekitab 6,2 grammi CO2e.
Võimalusel väldi ebavajalikke ja mahukaid veebiotsinguid. Veebiaadressi otsing tähistab 3,4 Wh ehk ligi 0,8 gr/CO2e. Internetiotsing, mis annab vähemalt viis tulemust, tõstab CO2 koguse lausa 10 grammini.
Internetiühenduseks kasuta võimalusel kaablit, seejärel WIFIt ning alles seejärel mobiilset andmesidet, mille jalajälg on kõige suurem.
Vaata üle töökorraldus või enda kasutusharjumused, et tekikski digiprügi. Kustutage järjepidevalt faile, mida teil enam vaja ei lähe. Vaadake iga nädala või kuu alguses tagasi eelmise perioodi failidele ja eemaldage ebavajalikud.
Kustuta regulaarselt oma e-kirju, mida sul ei ole tarvis ning sellega vähendad vajadust salvestusruumi järele. Üks salvestatud e-kiri võrdub 10 g CO2-ga aastas. See on sama CO2 emissiooni kogus kui ühel kilekotil.
Vaata üle oma pilveteenuste kontodel paiknevad failid nagu OneDrive, Google Drive, iCloud ja Dropbox ning kustutage kõik, mis enam kasutust ei leia. Proovige varundada ainult seda, mis on hädavajalik.
Kustuta pildid- ja videod, mis sinu jaoks ei loo väärtust (nt ühekored ekraanitõmmised, sarnase olemusega või dubleerivad fotod, jne)
Kustuta ka kontod, mida enam ei kasuta.
Iga kord, kui lisad midagi oma veebilehele või teed postituse sotsiaalmeediasse, küsi: kas see on vajalik? Kui ei, siis kaalu selle väljajätmist.
https://youtu.be/JJn6pja_l8s?si=IePCWfKUjd0lnzMu - infoks, et selle mängimine vabastab atmosfääri 8,7 grammi CO2
Veel juhiseid kuidas digiprügi kustutada:
5 nippi Digiprügi kustutamiseks, Delfi Ärileht
Nõuanded arvuti korrastamiseks, Digitark
Digiprügist ettevõtetele, Tallinna Ülikool
Kuidas teha ruumi arvutis ja erinevates veebikeskkondades, Tartu Ülikooli IT-osakonna detailsed juhendid
Digiprügi kustutamise juhend, Maailmakoristuse leht (ENG)
Digiprügi vähendamise ABC, Digiriigi Akadeemia e-kursus